Huvi kolmanda Tallinna töömessi vastu jäi leigeks

Kolmas Tallinna töömess tõi varasemate aastatega võrreldes inimesi kohale küll tunduvalt vähem, kuid bokside vahel jalutavaid huvilisi siiski jätkus. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna lauluväljaku taga lookles eile hommikul kella kümne paiku üpris lühike järjekord inimestest, kes soovisid esimestena töömessile pääseda. Võrreldes varasemate aastatega polnud huvi messi vastu kuigi suur.

Eelneval kahel aastal tuli munitsipaalpolitseinikel kohati lausa jõuga inimesi tagasi hoida. Ehk on tänavune leige suhtumine hea märk – inimesed on suutnud endale töökoha leida ega pea enam messi ukse taga tunglema.

Messil vahendati töökohti nii Eestis kui välismaal, pakuti nõustamist töökoha leidmiseks, ümber- ja täiendusõppe võimalusi. Tööpakkujaid on vähemalt poolsada. Esindatud on Tallinna autobussikoondis, trammi- ja trollikoondis, Tallink Takso, G4S Eesti, Adelan Prügiveod, Express Post, linnaosavalitsused, ISS Eesti, Lasnamäe mehaanikakool ja paljud teised.

Statistikaamet pakkus töömessil tööd rahvaloendajatele, andmetöötluse operaatoritele ja piirkonnajuhtidele. Amet oli välja tulnud terve naiskonnaga. Kõige rohkem tahtsid külastajad just rahvaloendajaks saada. See on ajutine töö, mis kestab vaid paar kuud. Palka pakutakse 600–800 eurot kuus.

Tallinna autobussikoondis pakkus messil busside koristamise teenust lõpp-peatustes. Reisisaatjaid praegu juurde ei vajata.

Tööotsijaid oli igas vanuses. Pensionär Laine leidis, et tal on veel piisavalt jõudu ja energiat, et pensionile veidi lisa teenida.

«Eelmisest töökohast mind koondati, öeldi, et liiga vana ja unine, et sussilohistajaid meil vaja pole,» ütles Laine. «Minu jaoks on tervis tähtsam kui niisugune pidev psühhoterror. Nüüd aga on igav hakanud, tahaks inimestega suhelda ja natuke lisa ka teenida.»

Natalja oli varem arvel FIEna ehk füüsilisest isikust ettevõtjana. Nüüd on ta juba aasta töötu olnud. Millist tööd ta messilt otsib, ei osanud ta otseselt öelda, küll aga kurtis ta venelaste diskrimineerimise üle.
«Väga vähe on siin infot vene keeles, paljud tööpakkujad ja konsultandid räägivad ainult eesti keeles,» oli Natalja nördinud. «Aga nagu ma aru saan, räägib siin enamik tööd otsivatest inimestest just vene keelt.»

Rahvaloendaja on ka töö

Tatjana Veetõusme (pildil) oli üks neist, kes küsis töömessil infot rahvaloendaja ameti kohta. Rahvaloendajana saab töötada küll vaid paar kuud, aga kui tööd üldse pole, on ka see üks väljapääs. Kuna rahvaloendajaid vajatakse üle terve Eesti ning Veetõusme elab Kohilas, on tal head šansid see koht saada.

«Põhiliselt olen töötanud teeninduses, toitlustuses ja kaubanduses,» ütles Veetõusme. «Kõiki neid pakkumisi, mis siin väljas on, võib leida ka töötukassa kodulehelt, nii et see on justkui reklaamiüritus,» mainis Veetõusme.

Ta lisas, et on pidevalt tööd otsinud, aga kuna ta elab Kohilas, on paljud Tallinna tööandjad märku andnud, et eelistavad ikka pealinna elanikke. «Otseselt mulle seda küll näkku ei ole öeldud, kuid olen nii aru saanud,» ütles Veetõusme.