Lugesin huviga Rein Veidemanni artiklit «Kirjanduse kaks viimast kümnendit: jõudmised ja hargnemised» (Postimees AK 18.09), milles ta võtab kokku kahekümne iseseisvusaasta eesti kirjanduse: fikseerib nihked, struktureerib, toob esile olulisemad nimed.