Kui praegu peetakse läbirääkimisi tavakoolide pedagoogide palkade tõstmiseks, siis mitmel pool Eestis teenivad huvikoolide (nt muusikakoolide) õpetajad nendega võrreldes vaid sandikopikaid. Isegi õppealajuhataja võib mõnel pool madalaimast tavakoolmeistri palgast üksnes unistada.
Näiteks Võru muusikakoolis on õpetaja palk täiskoormuse juures 514 eurot (8042 krooni) miinus maksud, samas kui linna tavaõpetajate keskmine palk on rahandusministeeriumi andmetel vanas rahas ligi 3600 krooni suurem (742 eurot ehk 11 610 krooni).
«Minu palk täiskohaga õppealajuhatajana ei ulatu isegi põhikoolide nooremõpetaja palgani,» rääkis Postimees.ee’le Võru muusikakooli õppealajuhataja Piret Rips-Laul. Number, milleni ta palk ei küündi, on kõige madalam täiskoormusega tavakooli õpetajale makstav tasu ehk 608,18 eurot.
Olukorra muudab veelgi nukramaks asjaolu, et tegelikult võivad muusikaõpetajad reeglina täiskoormusest üksnes unistada, olles sunnitud läbi ajama oluliselt väiksema kuupalgaga. «Enamasti tuleb teha tööd poole või veerandkoormusega,» rääkis Rips-Laul.
Eesti Muusikakoolide Liidu juhi Urvi Haasma sõnul ei ole Võru näol tegemist erandiga, vaid sealset olukorda võib üldistada päris paljudele piirkondadele üle Eestimaa. «Võru näide ei olegi veel Eesti kõige madalam,» märkis ta.
Täpset statistikat kõigi muusika-, spordi-, tantsu- jt huvikoolide õpetajate palkade kohta pole samas kellelgi.
Sõltub valla-linna lahkusest
Miks huvikoolides üldhariduskoolidest mitmel pool vähem teenitakse, on tingitud asjaolust, et sealse palga alammäära ütleb ette enam mitte riik, vaid kohalik linn või vald. Nii sõltub see kohaliku võimu eelistustest ning võib erineda piirkonniti kuni kaks korda, kusjuures kohalike omavalituste lähenemisviise huviõpetajatele on üsna erinevaid.
«On kohti, kus palgamäär on otseselt seotud üldhariduskoolide õpetajate palgamääradega, lisaks on on kohti, kus otsene regulatsioon puudub, aga makstakse isegi üldhariduskooli õpetaja miinimummäära. Ja on kohti, kus vaadatakse, kui palju eelarve lihtsalt võimaldab,» kirjeldas Haasma alternatiive.
Positiivse poole pealt saab Võrule vastukaaluks välja tuua Tallinna, kus saavad kõik õpetajad ühesugust palka, sõltumata sellest, kas nad töötavad lasteaias, koolis või huvikoolis. Kusjuures see palganumber on Tallinna haridusameti pressiesindaja Leini Jürisaare sõnul riiklikust tavaõpetaja alammäärast 4 protsenti kõrgemgi ning ka huvikoolides tehakse palga maksmisel vahet, kas tegu on noorem- või vanemõpetajaga.
Süüdi ikkagi riik?
Võru linn ise põhjendab oma muusikakooli õpetajate madalat palka majandussurutise ning liiga väikese riigilt laekuva rahahulgaga.
«Üldist majanduslangust silmas pidades saaks Võru linn tõsta palka valikuid tehes, st koondamised ja asutuste sulgemised, mida on soovitanud haridusminister. Meil võiks seda tõlgendada siis näiteks kunstikooli sulgemisega,» kirjeldas Võru linnapea Jüri Kaver nende ees seisvaid raskeid dilemmasid.
«Kuna Võru linnaeelarve tulud laekuvad peaasjalikult riigieelarvest - kohalikud maksud moodustavad marginaalse tulu -, siis on riigi öelda, kui väärtuslikud on muusikakooli õpetajad.»
Tema mõtteid toetab Linnade Liidu tegevjuht Jüri Võigemast, kelle sõnul peavad kohalikud omavalitsused olema enda järgmise aasta tulude prognoosimisel sama ettevaatlikud kui rahandusministeerium.
Samuti on Võigemasti sõnul näha, et riik ei kavatse tõsta üksikisiku tulumaksust linnadele-valdadele minevat osa 11,4 protsendilt 11,9-le, mida ta aga peab kõige loogilisemaks katteks huvikoolide õpetajate palgatõusule.
Võigemasti sõnul taotlesid linnade ja maaomavalitsuste ühendused tegelikult tänavu huvikoolidele lisaraha ka teiselt riigieelarve realt, kuid seda ei antud.
«Eelarveläbirääkimistel palusid omavalitsusliidud kavandada 2012. aasta riigieelarves toetuse ka huviharidusele. 2012. aastaks huvihariduse toetuseks täiendavat raha ei ole ette näha. Praeguse teadmise kohaselt on riigieelarve strateegias markeeritud huvihariduse toetus ringiraha märksõna all 2014. aastast,» rääkis Võigemast.
Tema sõnul pole konkreetse linna või valla huviõpetajate palgaküsimus tegelikult ka praegu käimasolevate läbirääkimiste teema, vaid need tuleks panna paika kollektiivlepinguga igas konkreetses omavalitsuses, toetudes teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooni TALO katusläbirääkimiste tulemustele.