Reformierakonna peasekretär: valitsus peaks selgitama, millist piiri me vajame

Kert Valdaru

FOTO: Sander Ilvest

Siseminister Andres Anvelt ja asekantsler Raivo Küüt toovad idapiiri neljakordse kallinemise kohta otsitud põhjendusi ega analüüsi ehituse maksumust sisuliselt, kritiseerib opositsioonis oleva Reformierakonna peasekretär Kert Valdaru.

«Ametkondlik seisukoht, lugedes nii Anvelti kui ka Küüdi argumente, liigub minu arvates vales suunas. Idapiiri väljaehitamine ei tohiks toimuda läbi hirmu, vaid kindlustunde pakkumisega,» lausus Valdaru.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt ütles riigikontrolör Janar Holmi idapiiri väljaehitamise maksumust kritiseerivat kirja kommenteerides Delfile, et mida rohkem saadakse rändekriis kontrolli alla Vahemerel, seda enam suureneb surve Eesti piirile.

«See on selline hirmuargument, millega püütakse põhjendada piiriehituse maksumust. Aga see ei ole õige, sest sõltumata sellest, kui hästi Vahemerel ränne kontrolli alla saadakse, ei mõjuta see otseselt seda, kui palju hakatakse ületama Eesti maismaapiiri,» lausus Valdaru.

«Näiteks 2017. aasta statistika järgi on Eesti enim sisenemiskeelde kirjutanud Venemaa Föderatsioonist, Moldovast ja Ukrainast pärit inimestele. Samuti on Eesti piiri ebaseaduslikult ületanud paljud Vietnami kodanikud ja teised rahvused, keda Vahemere rändeteel ei ole märgata,» rääkis ta.

Samuti näitab statistika, et palju püütakse ebaseaduslikult piiri ületada hoopis piiripunktis valedokumentide abil, mille tuvastamiseks on piiritarast samuti vähe abi. Uus idapiir ei peataks ka näiteks Soome ja Norra piirile sattunud jalgratastega põgenikke, kes tulid piiripunktide alale. «Nende kättesaamine ei sõltu sellest, kas meil on ülimalt uhke piiritara või mitte. Viimaste aastate kogemus näitab ka, et paljud sisserändajad valivad üldse muud rändekanalid, näiteks täiesti tavalised liinilennud. Nii on praegu ilmunud Lõuna-Koreasse sadu Jeemenist pärit põgenikke, kes on sealses ühiskonnas tugeva poleemika põhjustanud,» ütles Valdaru.

Kokkuvõttes on need Valdaru arvates otsitud põhjendused. «Inimesed teavad, et Vahemerel on toimunud koledad asjad ja sealt on tulnud palju inimesi Euroopasse ning nüüd saadetakse sõnum, et nad võivad siia jõuda. Aga see ei ole tõsi,» leidis Valdaru.

Ka viimaste nädalate rändesurve pole seotud Vahemerel toimuva, vaid jalgpalli MMiga, kuhu pileti ostnud said loa siseneda Venemaale. «Inimesed otsivad mööda Venemaad võimalusi, kuidas Schengeni alale siseneda,» selgitas ta.

Reformierakonna peasekretäri sõnul ei anna senised põhjendused vastust sellele, kas 320 miljonit eurot ehk neli korda algsest kallima piiri ehitamine täidab oma eesmärki. «Kas me saame selle raha eest kõige parema piiri, nagu riigikontrolör on tähelepanu juhtinud?» küsis ta ja lisas, et eeskätt peaks riik andma vastused küsimustele, miks on vaja välja ehitada just selline piir ning millist eesmärki see piir täidab.

«Kuna maksumus on nii suur, siis peaks kindlasti rohkem vaeva nägema, et selgitada, kas uus idapiir tuleb rumalalt kallis või targalt kallis, sest muidu jääb avalikkuse jaoks arusaamatuks, kas selle piiri tegemine on põhjendatud või mitte,» lausus Valdaru.

Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juht Erkki Koort meenutas Kuku raadios, et kunagi, kui Eestil oli valvatav piir Lätiga, ehitati piiri suures osas nii, et piirivalvurid võtsid suured puud maha, müüsid need kokkuostu ja sama raha eest ehitatigi piiri. Nüüd on aga ajad tema sõnul muutunud. «Fakt on see, et ühel iseseisval riigil peab olema arusaadav ja jälgitav piir teise riigiga, arvestades, et meie piiril ei ole mitte ainult selline sõjaline oht, vaid igapäevaselt ka inimsmugeldajad ja salakaup, mille tarbeks meil piiri vaja on,» ütles ta.

PPA teeb Koorti hinnangul head tööd, sest piiriületajad suudetakse ka ilma väljaehitatud piirita tabada. Ent mida rohkem naaberriigid oma piire arendavad, seda enam otsitakse uusi kohti, kust piiri ületada. Koort tõi välja lõunanaabrid lätlased, kes oma piiri ehitavad.

Ta rõhutas, et piiri pole siia kunagi rajatud selle mõttega, et see peaks kinni tanki. «Küll aga on see selle jaoks, et kui keegi hakkab seal läheduses toimetama, siis riik teab, mis tema piiridel toimub, mitte ei avasta üllatusega, et näiteks illegaalsete immigrantide seltskond tuleb bussidega üle. See risk peab kindlasti olema maandatud,» lausus Koort ja tõi veel ühe ohuna välja salakauba, mida Venemaalt Eestisse tuuakse.

Tagasi üles