MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liikme Raul Veede sõnul peetakse iseendast pajatava artikli muutmist halvaks tooniks, sest inimesed ei suuda endast kirjutades neutraalseks jääda.
Tellijale
Vikipedist: eeldame neutraalseid tekste
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis pole oma andmete muutmine siiski laialt levinud. «Tavaliselt jäävad sedalaadi katsed kogenud toimetajatele ruttu silma,» sõnas Veede.
Kui aga elulooartikleid toimetatakse, siis inimesed ise muudavad enim oma tegevuse kajastust. Nii täiendab mõni inimene artiklit lingiga pea igale kirjutisele, mis tema kohta on ilmunud, teist häirib aga kokkuvõte tema kohta tehtud kriitikast.
«Enamjaolt parandatakse faktivigu või lisatakse uuemat infot,» lisas Veede, kelle sõnul tuleb sageli ette sedagi, et inimene ei ole rahul endast tehtud fotoga ja pakub paremat pilti, kuid sellisel juhul kerkib esile foto autoriõiguste küsimus.
«Hiljuti leppisime näiteks ühe noore daamiga kokku, et kuna tema pakutud fotot Vikipeedia litsentsipoliitikale vastavalt vabaks saada on keerukas, teeme lähipäevil lihtsalt uue pildi,» lauses ta. «Muidugi ei pea entsüklopeediafoto inimest ilustama, ent artiklite illustreerimise eesmärk pole ka kellelegi meelehärmi põhjustada.»
Pahatahtlikke pole palju
Veede lisas, et üldiselt Vikipeediat enda reklaamimiseks ei kasutata, kuigi on tulnud ette juhtumeid, kus sama hästi tundmatu ansambli, ettevõtte või ka veebiportaali kohta on kirjutatud promoartikkel. Siis lisatakse tekstile hoiatusmärge ja arutatakse, kas teema on piisavalt tähelepanuväärne, et see artikkel üldse Vikipeedias oleks.
«Kui otsus on negatiivne, artikkel kustutatakse. Positiivse otsuse korral töötatakse artikkel läbi, lisatakse olulised faktid ja usaldusväärsed allikad ning sõnastatakse ülistava alatooniga laused neutraalselt,» rääkis ta.
Veede ütles, et muudatusi teinud inimesed ei ole tavaliselt pahatahtlikud ja nii on neile võimalik selgeks teha, kus on mõistliku käitumise piirid. Tema sõnul on info kallutatud esitus vastuolus ühe Vikipeedia põhiprintsiibiga, milleks on neutraalse vaatepunkti nõue.
«Säherdustel puhkudel tuleb tekst ära toimetada, jälgides siiski hoolikalt, et pesuveega last välja ei visataks: ka vahutavasuine propagandist võis lisada mõne tõsiseltvõetava fakti või viite,» selgitas Veede.
USAs ranged piirangud
Wikimedia Eesti juhatuse liikme sõnul saab iga artikli juures uurida ka varasemaid versioone, kui vajutada lingile «Näita ajalugu».
«Mõne teemaga süvitsi tegeldes võibki olla kasulik vaadata läbi ka artikli varasemad versioonid: kuigi üldiselt ei kustutata artiklitest sisukat infot, võib vahel mõni nüanss toimetamise käigus kaotsi minna,» ütles ta.
Samas märkis Veede, et Eestis on Vikipeedia kaastööliste ja muudatuste arv tunduvalt väiksem kui Ameerika Ühendriikides, mistõttu pole MTÜ rangeid piiranguid kehtestanud.
«Meil on iga kaastöölise üle rõõm, kuni ta käitub vastutustundlikult. Tänini pole häirivaid juhtumeid just palju olnud,» ütles ta.
Pealegi on Eesti vikipedistid Veede sõnul suuremalt jaolt sõbralik seltskond ja kohati isegi delikaatne rahvas.
«Tavaliselt lahenevad probleemid rahumeelse diskussiooni teel. Igal inimesel on oma kiindumused ja kired, kuid enamik meist möönab, et teised ei pruugi neid jagada. Seega on võimalik leida sõnastuses kompromiss,» selgitas ta.
«Kes seda tõesti mitte kuidagi mõista ei suuda ja oma isiklikku vaatenurka ainuõigeks peab, sel on parem otsida endale sobivamat tegevust. Kui eesmärk ei ole vestluskaaslase vaateid tingimata muuta, rikastavad eriarvamused me kõigi ühist maailma,» lisas Veede.
Et artiklite sisu oleks objektiivne, on Vikipeedia kaastöölised koostanud jälgimisloendi artiklitest, mille muutmistel soovitakse silma peal hoida. Tema sõnul võib mõne päevakajalise artikli juures näha hoiatusmärget, et artikli neutraalsus on vaidlustatud.
«Eestis on kaastöötajaid vähem ja mõni hoiatusmärge võib püsida pikka aega. Ajapikku jõutakse siiski kõigeni,» lausus Veede.