Taani ekspert kritiseerib Eesti elektriautode kava

Norra valitsuse elektrifitseerimisnõukogu esimees Rune Haaland (vasakul) ja Taani firma ChoosEV nõukogu juht Henrik Isaksen tõdesid Tallinnas käies, et elektriautod on mõeldud eelkõige ikkagi linnas liikumiseks. Foto: Peeter Langovits

Taanlastele elektriautosid tutvustava projekti nõustaja Henrik Isaksen soovitab Eesti valitsusel veel kord mõelda, kas tasub luua kallis üleriigiline laadimisvõrgustik või oleks mõistlikum keskenduda üksnes Tallinnale.

Aasta alguses teatas valitsus, et vahetas kasutamata saastekvoodid 507 elektriauto ning üleriigilise laadimistaristu vastu. Viimane tähendab, et üle Eesti rajatakse ligi 200 kiir- ja 507 tavalaadimisjaama.

Tavalaadimisjaamad lähevad otse sotsiaaltöötajate käsutusse, kellele mainitud 507 sõidukit mõeldud ongi. Ühe kiirlaadija hind jääb vahemikku 25 000 – 40 000 eurot, tavalaadijate eest makstakse kokku 443 112 eurot.

Taanis elektriautode projektis osalenud eraettevõtte ChoosEV nõukogu juht Henrik Isaksen, kes võttis osa Tallinnas peetud rohelise energia konverentsist Rohevik, tõdes, et 2009. aastal alanud taanlaste programm oli mõneti sarnane Eesti omaga. Kuid seal jagati autod kasutajatele kolmeks kuuks tasuta, et neilt kogetu kohta infot saada.

Kuuldes, millised plaanid on Eestil laadimistaristu ehitusega, märkis Isaksen, et võib-olla tasub valitsusel see strateegia veel kord läbi mõelda. «Maale infrastruktuuri loomine ei ole õigustatud, keskenduge Tallinnale ja unustage ülejäänud Eesti,» sõnas ta Postimehele antud intervjuus.

Isakseni põhiargumendid on, et üleriigilise taristu ehitus läheb liiga palju maksma, kui pidada silmas inimeste leiget huvi elektriautode vastu, sõidukite kallist hinda ning skandinaavlaste kogemusi, mille järgi enamik sõite tehakse nendega niikuinii linnas.

Laadimistaristu ehitus kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Ministeeriumi tehnoloogia ja innovatsiooni talituse juhataja Jarmo Tuisu sõnul saab 200 kiirlaadimisjaamaga katta minimaalselt 1600 ja maksimaalselt 4800 elektriauto vajadused.

Andes aimu, kui tihedalt laadimisjaamad üle Eesti asuma peavad, tõi Tuisk näiteks Jaapanis tehtud uuringu, mille järgi kasvab inimestel märkimisväärselt hirm teele jääda, kui 50–60 km raadiuses ei ole kiirlaadijat.

Isakseni sõnul pole aga elektriauto mõeldudki linnaväliste sõitude jaoks, liiatigi veel pikemate vahemaade läbimiseks, nagu näiteks Tallinnast Tartusse vuramiseks. Tema hinnangul on 200 kiirlaadimisjaama liiga palju.

«Te kaotate kõvasti, kui annate sõidukid sotsiaaltöötajatele,» lisas Isaksen. «See saab olema kohutav, kui nad autoga teele jäävad. Sel on väga negatiivne efekt elektriautode mainele.»

Taanlase sõnul ei ole elektriautod võimelised läbima suuremaid vahemaid, kuna akutootjad ei kavatse arendada vastavaid akusid.

«Kui akutootjatelt küsida, millal tulete välja akuga, millega on võimalik sõita 500 km, siis nad vastavad, et sellist ei tulegi kunagi. Põhimõtteliselt võiksid sa küll niisuguse osta, kuid see on põrgukallis ja kaalub liiga palju,» rääkis Isaksen.

Sotsiaalministeeriumi andmeil on praeguseks esitatud vaid 378 avaldust elektriauto kasutusõiguse saamiseks. Kokku jagatakse neid, nagu juba öeldud, 507. Eraisikute ostetud elektriautode arv Eestis jääb esialgu alla viie.

Elektriautode projekti ühe eestkõneleja, keskkonnaminister Keit Pentuse sõnul on kogu süsteemi loomisel eeldatud, et inimesed hakkavad elektriautosid aktiivsemalt ostma siis, kui laadimistaristu on juba olemas.

«Ettepanek teha laadimistaristu ainult suurematesse linnadesse on huvitav, aga ei lähe kokku sooviga muuta elektriautodega liikumine võimalikuks ja mugavaks üle Eesti,» sõnas minister. «Linnadel peab küll olema suurem rõhk, aga ülejäänud Eestit välja jätta pole mõistlik.»

Aku Laadimine
•    Ühe kiirlaadija hind jääb 25 000 ja 40 000 euro vahele.
•    Kokku rajatakse umbes 200 kiirlaadimisjaama (DC) ja paigaldatakse 500–600 tavalaadijat (AC).
•    Kiirlaadija laadib aku pea täisvõimsuseni 15–20 minutiga, tavalaadijaga laadimine võtab aega mitu tundi.
•    Skandinaavias laadib elektriauto omanik aastas kodus akut keskmiselt 1500 kWh. Arvestades Eesti elektrihinnaga, läheb see kokku maksma 165 eurot.