Pronksöö ninamehed lasid Harju maakohtus auru välja

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Димитрий Кленский

FOTO: Peeter Langovits.

Kõik neli aprillirahutuste organiseerimises süüdistatut kasutasid eile terve päeva Harju maakohtus oma viimase sõna õigust, mis pani ühe kaitsja tukastama ja harvendas tublisti saalisistujate ridu.


Liikumise Öine Vahtkond ridadesse kuulunud Dimitri Klenski (63) alustas sõnadega: «Mul on häbi!» Häbi tundis Klenski Eesti riigi ja ka riigiprokurör Triin Bergmanni pärast, kes on Klenski teada palju valet suust välja ajanud.

«Mul on häbi, et mina, ajakirjanik, istun süüdistatavate seas, kuigi peaks olema vastupidi,» teatas Klenski, kelle sõnul on muulasi Eestis 17 aastat diskrimineeritud, kuid rääkida sellest ei tohi, siis oled süüdistatav. «Seaduslik võim vandaalitseb – alustab Tõnismäel väljakaevamisi, aga imestada ei tohi,» nentis ta. «Aga meie ei kartnud tõtt rääkida ega oma õiguste eest seaduslike meetoditega võidelda.»

Kohtualuste pikad kõned

Klenski väitel põeb eesti rahvas alaväärsuskompleksi, mis ilmnes aprillikriisis. «Alaväärsuskompleks oleks tulnud eelmisel aastal taskusse pista ja venelastega rääkida. Aga Eestis on ju venelased suur null,» möönis ta.

Kui Klenski jõudis oma monoloogiga võimu kritiseerimiseni, haigutas Mark Sirõk (19) ja ühel advokaadil oli silm loojas. «Jah, ma kaotasin täna. Ka Öine Vahtkond kaotas, aga Eesti kaotab tulevikus,» teatas Klenski ja ta põselihased värisesid.

Klenski monoloog kestis kaks tundi, Maksim Reva (32) sai lühema ajaga hakkama. Tema alustas sõnadega: «Ma ei kavatsenud end selles kohtus õigustada ega kaitsta, sest ma ei pea end süüdlaseks.»

Reva Eesti riigivõimu süüdistav ja Öise Vahtkonna tegevust õigustav kõne oli täis retoorilisi küsimusi. «Kui see nelik siin pole süüdi, siis kes on süüdi?» päris ta.

Et Reva seisis samal ajal, käed taskus, näoga kohtu poole, küsis kohtunik, kas ta küsib seda kohtult. Ei, Reva küsis seda endalt, ja vastas ise, et tema tegutses südametunnistuse järgi ja et Tõnismäel algas kõik politseinike provokatsioonide tõttu.

Märtri seisus juba käes


Pärast seda tegi kohus vaheaja. Sirõk, kes tudeerib Peterburi ülikoolis sotsioloogiat, istus emaga kohtumaja vastas kohvikus ja jõi kuuma teed. Ta köhis. Sirõki ema sõnul on see arestimajas istumise tagajärg.

Istungi teises pooles sai esmalt sõna Sirõk, kellele kohtunik Violetta Kõvask ütles, et kuigi kohus ei või viimase sõna pikkust piirata, peab see siiski kriminaalasjaga seotud olema. Sirõk analüüsis oma vaatevinklist, miks rahutused toimusid, ent endal ta selles süüd ei näinud.

Dmitri Linter (35) nimetas kogu protsessi, millel on tema ja ta kolleegide jaoks rasked tagajärjed, absurdseks.

«Me arutame siin ju õigust oma isiklikule arvamusele, õigust saada infot ja õigust oma seisukohtadele,» nentis Linter. Tema väitel on neilt neljalt võetud õigus mälule. «Aga kas ka õiglusele?» pöördus Linter kohtu poole.

Viimased sõnad olid öeldud. Kohtunik teatas, et otsus langetatakse 5. jaanuaril kell 10. «Süüdi või süütud, aga märtri seisus on neil käes,» ütles prokurör Bergmann pärast istungit. Ta lisas, et kahetseb, kuna ei soovitanud kohtul saata kõik neli ka programmi, kus õppida viha maandama.

Arvamus

Vladimir Lebedev
viimase ülemnõukogu liige

Arvan, et prokurör ei usu ise ka seda, mida ta rääkis. Ta kõne oli farss, fakte tal ju pole. Mis tõendid on telefonikõned, intervjuud? Meil on vaba maa ja võin rääkida, mida tahan. See vastab põhiseadusele, mille üks autoreid olin ka mina. Loodan, et kohus langetab õiglase otsuse ega arvesta prokuröri öeldud lollusi.

Tagasi üles