44-aastane õhuväeülem: ma ei tahtnud noortele kõduneva kännuna ette jääda

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Jaak Tarien.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kuus aastat Eesti õhuväge juhtinud kolonel Jaak Tarien otsustas ameti maha panna, sest ei soovi kõduneva kännuna noortele ette jääda. Kunagise arvutinohikuna palus ta juba paari aasta eest end küberkaitsekeskusse üle viia.

«Kaitseväes on rotatsioon tavaline asi ja keegi ei taha ju kõdunevaks kännuks ette jääda,» ütles õhuväe ülema ametit maha panev ja NATO küberkaitsekoostöö keskust juhtima siirduv kolonel Jaak Tarien Kuku Raadiole. Õhuväes on ta alates aastast 1994, viimased kuus aastat teenis ta õhuväe ülemana. «Ma oma kuue aastaga olen NATO riikidest üks pikema staažiga õhuväe ülemaid,» ütles ta. Just seetõttu pöörduski ta juba paari aasta eest  kaitseväe juhataja Riho Terrase poole palvega määrata teda küberkaitse keskusesse.

«Tegelikult olin ma juba 1980. aastate keskel arvutinohik. Siis, kui see veel populaarne polnud. Arvutid on mind alati tõmmanud. Maailmas ringi käies, siis ega keegi Eesti kaitse- või õhuväest ju midagi kuulnud pole, aga kui öelda Eesti ja küber, siis lähevad kõigil silmad põlema ja kõik tahavad kaasa rääkida,» ütles Tarien.

Tarieni sõnul on Eesti liiga väike, et suudaks üleval pidada lahingõhuväge. «Tänapäevaste hävitajate üks lennutund maksab 30 000 kuni 50 000 eurot ja Eesti seda endale lähiajal kindlasti lubada ei jõua,» tõdes ta. Eesti õhuruumi aitavad kontrollida liitlased, kuid see ei ole võimalik ilma Eesti-poolse korraliku radaripildita ja õhuliikluse juhtimiseta ning õhubaasita. Kaitseväelase sõnul võib öelda, et Eestil on toetuslennuvägi. «Ega õhuvägi ei ole ainult kiired lennukid,» kinnitas ta ning tõi näiteks USA, kus vaid neli protsenti õhuväelastest on lendurid. «Kõik ülejäänud teevad toetustööd, » lisas ta.

Tagasi üles