Vaher: pean õiguskantsleri algatatud arutelu oluliseks

Алкометр.

FOTO: Mihkel Maripuu

Siseminister Ken-Marti Vaher tunnistas riigikogu ees, et peab õiguskantsleri algatatud arutelu politsei- ja piirivalveseaduse kooskõlast põhiseadusega kindlasti oluliseks nii nagu kõiki õiguskantsleri osundusi.

«Nendes tähelepanekutes on kindlasti palju ainet selleks, et vaadata üle vastavad regulatsioonid ja aitavad kindlasti kaasa ka politsei ehk korrakaitse valdkonna õiguse korrastamisele ja põhiseadusega kooskõla tagamisele,» selgitas Vaher vastuseks keskerakondlaste Kalle Laaneti, Deniss Boroditši, Marika Tuus-Lauli, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Rainer Vakra, Priit Toobali ja Ester Tuiksoo arupärimisele tervishoiuteenuste osutajate olukorrast joobeseisundi tuvastamisel.

«Õiguskantsleri hinnangul riivab politsei nõudmisel toimingu sooritamine intensiivselt proovi võtmisele allutatud isiku põhiõigusi. Millised on teie ettepanekud olukorra lahendamiseks, nii et tõendid saaks kogutud ilma meditsiinieetika ja inimeste põhiõiguste riiveta?» küsisid arupärijad.

«Täna kehtiv regulatsioon on tegelikult loonud piisavalt paindliku võimaluse, et viia miinimumini isikute põhiõiguste riive ja tagada meditsiinieetika järgimine. Seaduses on ette nähtud konstruktsioon, et isikul on võimalus valida kahe alternatiivi vahel – esiteks, joobe tuvastamine tõendusliku alkomeetriga ja teiseks, joobe tuvastamise nõudmine vereprooviga. Antud juhul on tegu isiku vaba alternatiivide valikuga ja seega antud juhul toimub isiku kehalise puutumatuse riive isiku enda nõusolekul,» leidis minister.

«Teine on olukord – ja need on erandlikud olukorrad – kui isik ei ole oma tervise seisundi tõttu võimeline alkomeetrit kasutama. Sellisel juhul on vajalik võtta isikult proov sõltumata tema tahtest, kui isik ei ole võimeline oma tahet avaldama. Samuti võib sellisel juhul olla tegu ka mürgistusega ning seega osutatakse tervishoiuteenust isiku tahtest olenemata,» kirjeldas Vaher.

«Isiku kehalise puutumatuse riive kohaldamine on kõige problemaatilisem sellisel juhul, kui isik keeldub võrdlusproovi andmast. Siinkohal tuleb siiski pöörata tähelepanu sellele, et isikul on võimalus valida vähem intensiivne võimalus ning kasutada tõenduslikku alkomeetrit. Samuti tuleb pöörata tähelepanu sellele, et tegu ei ole Eesti õiguses uue nähtusega. Analoogne regulatsioon on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus § 100, mis sätestab võrdlusmaterjali võtmise sunniga ja juhul, kui võrdlusmaterjali võtmine riivab isiku kehalist puutumatust, siis kohtuarsti, tervishoiutöötaja või muu spetsialisti osalemisel. Siinkohal tuleb täpsustada, et sundi ei kohaldata tervishoiutöötaja, vaid politseiametniku poolt ja sunni kohaldamise eesmärk on tagada, et isik ei vigastaks ennnast ega teisi proovi võtmisel. Kui me võtame näiteks tänaval lebava narkomaani, siis kutsutakse samuti kohale tervishoiuteenuse osutaja, kes osutab isikule tervishoiuteenust isiku tahtest olenemata,» rääkis Vaher.

«Siseministeerium teeb koostööd justiitsministeeriumiga, et korrakaitse seaduse rakendamise seaduse menetlemisel leida kõige minimaalsemalt isikute õigusi riivavaid lahendusi. Üheks võimalikuks kaalumise kohaks on näiteks seaduses sätestatud tingimused, millisel juhul on tervishoiuteenuse osutajal õigus keelduda proovi võtmisest. Praktikas on sundi rakendatud aasta jooksul ligi 15 korral ja ühelgi juhul ei ole sunni rakendamisele allutatud isikud esitanud kaebust sunni rakendamise ebaproportsionaalsuse osas,» nentis siseminister Ken-Marti Vaher.

Tagasi üles