Kaks aastat tagasi hammustas Narva pensionäri Niina Ljutovat (70) suvilanaabri koer. Naine pöördus kohtusse, mida ta nüüd kahetseb, kuna juhtum pöördus tema vastu ning tõi kaasa närvi- ja rahakulu.
Pureda saanud naine sattus võlakeerisesse
27. september 2011, 11:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuni kaukaasia lambakoera hammustustest tekitatud haavad olid veel värsked, kuulas Ljutova tuttavate nõu ja kaebas naabrinaise kohtusse, nõudmaks moraalse kahju eest kompensatsiooni. Kohtus tuli aga kaotus ja lisaks tekkis pensionäril kohustus tasuda vastaspoolele ligi 400 euro ulatuses õigusabikulusid.
Kahest pensionärist koosneva perekonna sissetulek jääb alla 600 euro kuus: Ljutova saab pensioni 266 eurot ja tema 75-aastane abikaasa 320 eurot. Seega oli kohtu selline otsus neile šokk.
Jurist Aleksandr Gamazinil, kelle poole Ljutova pöördus, õnnestus vähendada vastaspoole nõudmisi, kuna kostjat esindanud jurist ei suutnud tõestada, et sai tõepoolest oma teenuste eest kliendilt 400 eurot. Kokkuvõttes jäi Ljutova n-ö võlgu 56 eurot ja otsustas selle summa viivitamatult ära maksta, mitte oodata kohtutäituri visiiti.
Pangakonto arestiti
Selleks ajaks jõudis koera omanik oma suvila maha müüa. Ljutova kirjutas endisele naabrile kirja, paludes teatada kontonumbri, kuhu ta võiks raha üle kanda, kuid kiri tuli tagasi. Siis käis pensionär läbi kõigi Narva kohtutäiturite kontorid, kus teatas kirjalikult ja suuliselt, et on nõus välja maksma kohtus määratud summa ja palub mitte algatada võla väljanõudmise protsessi, kui täitur saab selle kohtuotsuse.
Sellise avalduse kirjutas Ljutova ka kohtutäitur Andrei Kreki nimele, kuid mõne aja pärast sai naine viimaselt ametliku kirja, et tema pangakonto on arestitud ja maksmist ootavad 56 eurot pluss 49 eurot kohtutäituri kulude eest.
Gamazini sõnul ei ole kohtutäituri tegevuses midagi seadusevastast, ehkki ta oleks võinud pensionärile vastu tulla.
«Seaduse järgi määravad kohtutäiturid tasu endale ise ning ise otsustavad, kuidas toimida võlgade sissenõudmisel. Kuid 49 eurot oleks võinud nõuda hoopis vastaspoolelt, kes ei teatanud minu kliendile oma kontornumbrit,» rääkis jurist.
49 euro väljanõudmise asjus pöördus Ljutova taas kohtusse. Minimaalne riigilõiv hagi esitamisel on 63,91 eurot, mis on suurem kui kõnealune summa. Seega taotles naine riigilõivust osalist vabastamist.
Viru maakohtust sai Ljutova aga eitava vastuse. Kohus põhjendas oma otsust sellega, et perekonnal on ebamõistlikult suured kulutused isikliku transpordi peale: 100 eurot kuus 1982. aastast pärit auto kasutamiseks. Samuti oli naisel viimaste kuude jooksul lisasissetulek – abikaasa kandis tema kontole kokku ligi 150 eurot.
«Selle loo pärast ei suuda me öösiti magada – nutumaik on suus,» rääkis Ljutova.
Gamazin ütles, et riigilõivu suurus ei peaks olema takistuseks kohtusse pöördumiseks, kuid tihtipeale nii see juhtubki. Kui riigilõivu suurus ületab hagi suurust, on juristi sõnul suur tõenäosus, et inimene loobub kohtus õigust otsimast.
«Kui summa on suur ja tuhande euro suurune riigilõiv ei ole taskukohane, on ka juhtumeid, kui inimesed loobuvad oma õigusi kaitsmast. Näiteks ei jätku inimestel tihti vahendeid, et hakata kohtus ühisvara jagama,» lisas Gamazin.
«Tsiviilkohtumenetluse seadustik märgib, et tsiviilkohtumenetluse eesmärgiks on tsiviilasjade menetlemine mõistliku aja ja minimaalsete kuludega. Sellepärast on üheks võimaluseks ka osaline või täielik riigilõivust vabastamine: kohtukulude ettemaks peab olema proportsioonis hagi suurusega,» lausus jurist.
Võimalus edasi kaevata
Viru maakohtu pressiesindaja Jelena Muttonen ütles, et kõnealust juhtumit ta kommenteerida ei saa, kuid Ljutoval on õigus otsus edasi kaevata.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv lausus, et riigilõivust täielikult või osaliselt vabastamine otsustatakse asja menetlusse võtmisel enne kohtuistungit ja kui kohus pole inimest riigilõivust vabastanud või inimene pole seda ise tasunud, kohus asja menetlusse ei võta. Kui kohus keeldub menetlusabi andmast, sealhulgas näiteks inimest riigilõivu tasumisest vabastamast, võib kohtu määruse edasi kaevata.
Riigilõivust vabastamine
• Seaduse järgi arvestab kohus riigilõivust osaliselt või täielikult vabastamisel inimese majandusliku seisundit, kohtuasja perspektiivikust ja mõistlikkust.
• Majanduslikku seisundit hinnates arvestab kohus taotleja sissetulekust maha maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ette nähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
• Samuti võtab kohus majanduslikku seisundit hinnates arvesse seda, kas taotleja saab menetluskulud kanda oma suuremate raskusteta müüdava vara arvel.
• Menetlusabi ei anta, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti abi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut.
• Tänavu esimese kuue kuuga saabus Viru maakohtusse riigi õigusabi ja menetlusabi määramiseks 138 avaldust.
Allikas: justiitsministeerium