Korruptsioonist võimudele ise teatanud ehitusettevõtja Alar Seppern, kelle Viru maakohus mullu sügisel altkäemaksus süüdi mõistis, väljus Tartu ringkonnakohtust võitjana, sest viimane tühistas maakohtu otsuse ja lõpetas Sepperni puhul menetluse, kirjutab Põhjarannik.
Süüdistus puudutas 2015. aasta kevadel toimunud juhtumit, mil Sepperni firma Sepmar tegi Narva linna tellimusel Paju koolis ja õpilaskodus ehitustöid evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamiseks − Sepmar oli võitnud nende tööde hanke. Tööde tegemisel viis omanikujärelevalvet läbi TADF Ehitus, mille juhatuse liige Fjodor Sokolov ajas Sepperniga toona asju. Süüdistuse kohaselt hakkas aga Sokolov ühel hetkel nurisema, et tööde tähtajad on üle läinud ja tema selle ajakulu eest tasu ei saa. Prokuratuur väitis, et mehed leppisid omavahel kokku, et Seppern maksab Sokolovile 600 eurot altkäemaksu.
Väidetavalt lubas Sokolov Seppernile, et sel juhul ei teki tal probleeme objekti vastuvõtmisega. Nagu nähtus süüdistusmaterjalidest, toimus tehing kolmanda firma, OÜ Patruul kaudu. Selle juhatuse liige Andrei Jakovenko esitas Sepperni firmale fiktiivse arve 600 euro peale transporditeenuste eest, mida tegelikult ei osutatud. Sepmar tasus sellest 400 eurot, mille Patruul kandis edasi Sokolovi firmale TADF Ehitus justkui sisseostetud konsultatsiooniteenuse eest. Puuduolevad 200 eurot tõi Seppern aga Sokolovile tema Narva-Jõesuus asuvasse koju sularahas. Ent niipea kui Sokolov oli raha vastu võtnud, ilmusid välja politseitöötajad, kes teatasid Sokolovile, et ta on kahtlustatav altkäemaksu küsimises ja võtmises.
Sokolov ise endal mingit süüd ei näinud ja väitis, et Seppern on ta pahatahtlikult sellesse loosse mässinud. Ta rääkis protsessi ajal Põhjarannikule, et tema pole kunagi kelleltki altkäemaksu saanud ega oodanud ning Seppern on tema suhtes lihtsalt pahatahtlikult käitunud. Viru maakohus mõistis Sepperni altkäemaksu andmises süüdi ja määras talle 300 euro suuruse rahalise karistuse. Sokolov jäi süüdi võltsimises ja altkäemaksu võtmises ning teda karistati 1475 euro suuruse rahalise karistusega. Jakovenkole mõisteti võltsimise eest 580 euro suurune rahaline karistus. Uurimise keskmes olnud 600 eurot määras kohus aga konfiskeerimisele.
Sepperni puhul jättis maakohus rahuldamata prokuröri taotluse tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks oportuniteediga, mis eeldab seda, et süüdistatava süü pole suur ja asjas puudub avalik menetlushuvi. Viru maakohtu kohtunik Deniss Minzatov tunnistas, et Sepperni süü pole tõepoolest suur ning seda on vähendanud ka asjaolu, et Seppern aitas uurimisele kaasa ja läks ise politseisse asjast teatama. Ent avalik menetlushuvi on tema arvates asjas olemas. «Erasektori korruptsioon on avalikkuse tähelepanu all ja ka selle asja vastu on meedia huvi üles näidanud,» selgitas Minzatov.
Seppern oli esimese astme kohtu otsuses pettunud ja rääkis toona Põhjarannikule: «Kui inimene tuleb politseisse, et teatada altkäemaksust, talt ei võeta kohe avaldusigi vastu ja lõpuks mõistetakse ta ise süüdi − see on ikka väga kummaline. See tähendab, et kui ettevõtja näeb kusagil tulevikus korruptsiooni, ei julge ta lihtsalt riigiorganite poole pöörduda.» Ta lisas, et uurijad, kellega ta koostööd tegi, väitsid, et teda üldse kohtupinki ei saadeta.
Ringkonnakohus tühistas aga maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega Seppern mõisteti õigeks altkäemaksu andmises, mis käsitles matkimise käigus 200 euro üleandmist Sokolovile. Ülejäänud osas lõpetati tema suhtes aga kriminaalmenetlus, sest tema süü polnud suur ja puudub avalik menetlushuvi. Ringkonnakohus ütles, et maakohus on täiesti vääralt tõlgendanud avaliku huvi mõistet, kui asus seisukohale, et avalik huvi eksisteerib, kuna asja vastu on olnud suur meedia tähelepanu. Ringkonnakohus nentis, et mõisted «avalik huvi» ja «avalikkuse huvi» ei ole kattuvad ning kriminaalmenetlus ei saa sõltuda sellest, kas ajakirjandus on teema valgustamise vastu huvi ilmutanud või mitte. Samuti on ringkonnakohtu arvates kohus valesti leidnud, et Sepperni pöördumine politseisse ei saa mõjutada hilisemat menetlust.
«Eeltoodust järeldub, et A. Seppern, kellelt F. Sokolov küsis altkäemaksu, teatas juhtunust kohe − ehkki algselt mitteametlikult − politseile, kuid kuna uurimisasutuses jäi selle teabe menetlemine venima, otsustas raha siiski ära maksta. Hiljem osutas A. Seppern kriminaalasja menetlejale aktiivselt kaasabi, sh matkis altkäemaksu üleandmist, ja talle lubati, et tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Juhtumi asjaolusid arvestades jääb kolleegiumil vaid nõustuda apellantide hinnanguga, et kui A. Seppern ei oleks politseisse pöördunud ja uurimisasutust aidanud, jäänuks menetletav kuritegu avastamata. Samas vähendab see, et uurimisasutus ei suutnud A. Seppernilt saadud teabele piisavalt kiiresti adekvaatselt reageerida, A. Sepperni süü suurust F. Sokolovile raha maksmisel,» seisab ringkonnakohtu otsuses.