Odessa tragöödia ainus ellujäänu: ma ei tea, mis meile saatuslikuks sai

Viimane aastalõpp: pärast suplust Viljandi järves möödunud aasta 31. detsembril Viljandi järve kaldal. Paremalt Odessas elu jätnud Allar Hansson ja Einar Kerner, vasakul Karula lihatööstuse omanik Meelis Ritson, kes Odessa reisil ei osalenud.

FOTO: Erakogu

Ärganud hommikul pärast raju piduööd Odessa hotelli numbritoas, leidis ta endast paari meetri kaugusel kaks surnud sõpra. Soojuspumpade paigaldusfirma omanik Kalmer Kurg (44) räägib, mis juhtus Ukrainas Odessas selle vähema kui ööpäevaga, kui hoogne pidu sai traagilise lõpu.

Tellijale

Te helistasite kiirabisse päeval. Mis kellaaega te eelmisest õhtust veel viimasena mäletate?

Ma niimoodi ei oska öelda.

Käisite klubis?

Ei ole kusagil käinud. Käisime linna peal.

Jalutasite tänavatel?

Niimoodi jah.

Tulite tagasi hotelli?

Jah.

On räägitud, et see oli poissmeestepidu?

See ei olnud nii mõeldud. Omapäi linnas...

Peo eesmärk ei olnud selles, et keegi teie seltskonnast hakkab lähiajal pulmi pidama?

Ei.

Kust tekkis see kraam, mis väidetavalt selle tragöödia põhjustas?

Mina sellest nii täpselt ei teagi. Eks see linna vahelt hangiti.

Oli see hankimine kerge või tuli palju vaeva näha?

See oli pigem Allari initsiatiiv, tema otsis seda. Mina sellest väga osa ei võtnud.

Mis pidi olema selle asja nimi, kuidas Allar seda nimetas?

See pidi kokaiin olema.

Siis läksite tuppa ja kõik tegid oma triibu?

Mina ei tea, et ma oleks teinud.

Teil oli ju ka halb olla?

Jah, eks me võtsime seal alkoholi ka. Sellest ma ei tea.

Odessa politsei on teatanud, et teie numbritoast leiti tühje Viagra pakendeid? Miks see?

Ei oska kommenteerida.

Teie kasutasite seda?

Minu teada mitte.

Te ei mäleta, mis seal juhtus? Ärkasite päeval ja sõbrad ei võtnud enam toru?

Põhimõtteliselt küll.

Tagasi üles