Leinaja Estonia huku aastapäeval: see oli nagu eile

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Estonia huku mälestamine.
Estonia huku mälestamine. Foto: Priit Simson

Seitseteist aastat tagasi läks tormisel Läänemerel põhja parvlaev Estonia ning hukkus 852 inimest. Selle kurva sündmuse puhul kogunesid täna keskpäeval Tallinnas mälestusmärgi «Katkenud Liin» juurde hukkunute omaksed ja tuttavad.

Inimesi oli kohal sadakond või veidi rohkem. Mängis mereväe orkester. Jutlust pidas Tallinna Jaani koguduseõpetaja Jaan Tammsalu. Pärja asetasid monumendi jalamile teiste hulgas Memento Mare, Eesti Meremeeste Liidu ja Tallinna linnavalitsuse esindajad. Mälestusmärgi alus täitus pikkamööda inimeste poolt sinna asetatud lilledega. Süüdati ka küünlaid.

Mälestusmärgi juures kurvalt seisnud Sirje ütles, et tema leinab tuttavate lapsi Merit ja Ago Kukke, kes koos Estoniaga põhja läksid. Nad olid vaid kolmekümnesed. Sirje käib nüüd igal aastal 28. septembril Estonial hukkunute mälestusmärgi juures.

«See kõik oli justkui eile, midagi ei ole meelest läinud,» tunnistas Sirje.

Kai Raiend oli kohale tulnud koos tütretütrega. Tema leinas oma triatleedist poega, 24-aastast Kristjanit. Hea on seegi, et tema surnukeha leiti ja saadi seega maha matta. Peale surnuaias käimise tuleb Raiend igal aastal siiski ka «Katkenud Liini» juurde.

Neljakuuse pojaga mälestusmärgi juurde tulnud Marion Raudsepp leinas oma 16-aastast venda, kes tormisel sügisööl merre jäi. Igal aastal ta kahjuks Estonia huku mälestusmärgi juurde ei jõua.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles