Kapo uurimispiire laiendati
29. september 2011, 10:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus kiitis täna heaks muudatused, millega suurendati kaitsepolitseiameti õigusi uurida korruptsioonijuhtumeid, mis võivad ohustada Eesti julgeolekut ja majanduslikku stabiilsust.
Kui seni kuulus kaitsepolitsei uurimispädevusse riigiasutuste ja suurima eelarvemahuga omavalitsuste juhtide korruptiivne tegevus, siis edaspidi hakkab kaitsepolitsei uurima korruptsioonijuhtumeid ka avalik-õiguslikes ning riigi osalusega või riigi asutatud juriidilistes isikutes.
Eestis on 21 avalik-õiguslikku juriidilist isikut. «Neist suuremamahulisemaid tehinguid hõlmavad kindlasti haigekassa, töötukassa, tagatisfond, mitmed ülikoolid, kultuurkapital, ka arengufond,» ütles siseminister Ken-Marti Vaher. «Riigi äriühingutest rääkides: Eesti Energia, Riigi Kinnisvara AS, Tallinna Sadam, Eesti Post, Eesti Raudtee jne jne,» loetles minister valitsuse pressikonverentsil.
Määruse kohaselt lisatakse kaitsepolitseiameti uurimisalluvusse täiendavalt ka mitmed kuriteo koosseisud: usalduse kuritarvitamine, riikliku järelevalve ebaseadusliku teostamine, mõjuvõimuga kauplemine, toimingupiirangu rikkumine suures ulatuses, kui need on toime pannud president, riigikogu või valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik, prokurör vms kõrge ametnik.
Lisaks viiakse kapo uurimisalluvusse ka tõendi kõrvaldamise ja kunstliku loomise ning kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete ebaseadusliku avaldamise kuritegudes kohtueelse menetluse läbiviimine, kui kuriteo on toime pannud kohtunik, prokurör või politsei ja piirivalve kõrgem ametnik.
Vaheri sõnul näitas siseministeeriumi analüüs, et riigiasutuste ja kuue suurema omavalitsuse kõrval võib kõrgendatud korruptsioonirisk esineda avalik-õiguslikes ning riigi osalusega või riigi asutatud juriidilistes isikutes, kus kasutatakse avalikke vahendeid ja välisrahastust. Arvestades seda, et nende asutuste juhtide võimalik korruptiivne tegevus mõjutaks kogu sektorit ja selle usaldusväärsust, otsustatigi kaitsepolitsei uurimisõigust laiendada.
Eesmärk laiendada kapo pädevust kõikide nende korruptsioonijuhtumite uurimisel, millel on oht Eesti julgeolekule, oli kirjas ka valitsuse koalitsioonileppes.