Viimaste aastate suurim salmonelloosipuhang: NOA restoranist sai nakkuse mitukümmend inimest

NOA restoran.

FOTO: Noa restoran

Terviseametile saabunud andmetel on Noa restoranist alguse saanud salmonelloosi haiguspuhangu tõttu tänase seisuga arstide poole pöördunud 24 inimest, neist 14 on vajanud haiglaravi.

NOA peakokk ja üks omanikest Tõnis Siigur ütles, et ametlikud vastused analüüsidele, mis tehti, et selgitada nakkuse allikat, tulevad esmaspäeval. Küll aga on neil arvamus, et nakkus sai restorani tulla kolmest potentsiaalsest allikast: munadega, veiselihaga või pisikukandjaga ehk inimesega, kes on kuskil teadmata kohas nakatunud. «Need on kolm kõige tõenäolisemat allikat.»

Siiguri kinnitusel on salmonelloosi haigestunud ka NOA töötajad, veel tänagi vajab üks neist haiglaravi. Haigestunud töötajate arv jääb 5-20 inimese kanti. «See arv on muutunud, kuna isegi täna sain info ühe haigestunud töötaja kohta. Kokad, teenindajad, administraatorid – kõik on olnud seotud,» lausus Siigur ja lisas, et tuleva nädala alguseks on selge, kui paljud töötajad haiglaravi vajasid ning kui paljud sarnaste sümptomite üle kurtsid.

NOA lubab avaldada, kelle käest toiduained tarniti, siis, kui selgub, mis oli nakkuse allikas. Teiste samadele omanikele kuuluvate restoranide menüüdest on eemaldatud n-ö ohtlikud eined, ühtegi kaebust pole muudest söögikohtadest tulnud.  

Terviseamet sai võimalikust haiguspuhangu kahtlusest teada 18 juuli õhtul. Järgmise päeva hommikul käisid Noa restoranis kohapealset olukorda hindamas terviseamet koos veterinaar- ja toiduameti töötajatega. Veterinaar- ja toiduamet võttis vajalikud analüüsid võimaliku nakkusallika ja haigustekitaja levikutee väljaselgitamiseks.

Salmonelloosi puhul on tegu Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkusega, millesse nakatutakse suukaudselt. Haiguse peiteperioodiks võib olla 6–72 tundi. Haigestumise iseloomulikeks sümptomiteks on rohke ja kurnav kõhulahtisus koos kehatemperatuuri tõusu, pea- ja kõhuvalu, iivelduse ja vahel ka oksendamisega, millega kaasneb suur vedeliku kaotus.

Haigusnähud püsivad neli kuni seitse päeva. Raskematel juhtudel vajab haigestunu haiglaravi.

Nakkusallikaks võib olla haigestunud inimene või loom. Haigestumist põhjustavad haigustekitajaga saastunud toiduained nagu (linnu)liha, kanamunad ja nendest valmistatud tooted.

Sel aastal on registreeritud Eestis neli viie ja enama haigestunuga rühmaviisilist haigestumist, mille käigus on salmonelloosi saanud kokku 40 inimest. Neljal juhul haigestuti kodus, ühel juhul haigestus korraga viis ja teisel 23 inimest. Valdavalt on olnud tegu kodus valmistatud söökidega, sageli on põhjuseks olnud toormunadest valmistatud kookide või ebapiisavalt küpsetatud lihatoodete söögiks tarvitamine.

16 juhul oli nakatumine oletatavalt seotud reisimisega, kokku on tänavu kuue kuu jooksul registreeritud Eestis 128 salmonelloosi haigusjuhtu.

Salmonelloosi ennetamiseks on oluline täita isikliku hügieeni, toiduhügieeni ja ohutu toidukäitlemise nõudeid. Salmonelloosi ennetamine algab looma- ja linnufarmis, kus tuleks vältida toiduloomade ja -lindude nakatumist ja kestab kuni ohutu toidu jõudmiseni lauale.

Toiduohutuse üle teostab järelevalvet Eestis veterinaar- ja toiduamet.

Tagasi üles