/nginx/o/2011/10/03/777640t1h85c6.jpg)
Tänavu lülitatakse riigi toel elektrivõrku viimased majapidamised. Eesti Energia jaotusvõrgu piirkonnajuhi Indrek Silla sõnul ei ole elektrita majapidamiste probleem täna enam väga terav.
Eesti Energia: elektrita majapidamiste probleem ei ole terav
/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
3. oktoober 2011, 22:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2009. aasta alguses käivitus hajaasustuse elektriprogramm, mille eesmärgiks oli toetada hajaasustuse piirkondade püsielanikke elektrivõrguga liitumisel. Kokku saab selle programmi raames elektri majja 29 majapidamist ning tänaseks on taotlemise aeg läbi.
Programmi eel pakkusid aga omavalitsused, et elektrita maju võiks olla koguni 618. Siseministeeriumi hinnangul on püsielanikega elektrita majapidamiste arv siiski väiksem, kuid teadmata.
«Suurem osa talumajasid, kus elektrivarustuse puudumine on olnud tõsisem probleem, on tänaseks juba metsatalude projekti raames toetust saanud ja elektriga varustatud,» ütles ka Sild. «Kus veel elektrit ei ole, seal on põhjuseks eelkõige rahalised kaalutlused ja otstarbekus – kas näiteks vähe kasutatavasse suvemajja on kallist elektriliini vaja või on mõistlikum generaatoriga läbi ajada.»
Sild lisas, et uut elamist või suvilat rajades saab inimene võimalusi ja ehituskulusid hinnata, kuid ajalooliselt ehitatud talumajades on riik pannud elektriühenduse väljaehitamiseks õla alla.
«Elektrimaterjalid on tõepoolest üsna kallid, kuid samas ei ole elektritööd oluliselt kulukamad kui muud ehitustööd – ka maja ehitamine on kallis,» põhjendas Sild. «Hinnad on viimastel aastatel suurenenud ka vase ja alumiiniumi ning tööjõukulude kallinemise tõttu.»
Ta tõi välja, et lisaks materjalidele, seadmetele ja masinatele tuleb tasuda ka ehitustöö, projekteerimise, lubade jms eest. Üksikute majapidamisteni elektri viimiseks tuleb sageli ehitada kümneid kilomeetreid elektriliini ja rajada ka uus trafoga varustatud alajaam, et kvaliteetne pinge tagada. Seetõttu tulebki projekti kogumaksumus ühe majapidamise peale üsna kopsakas.
«Võrguga liitumiste osas järjekordi ei ole – kui liitumistaotlus tuleb, asume sellega kohe tegelema. Liitumised on üsna pikaajalised projektid, kestes kohati ligi aasta,» ütles Sild. Omajagu aega võtvat ehituse ettevalmistustööd – projekteerimine, ehituslubade taotlemine, seadmete tellimine ja muu. Aastas ehitab Eesti Energia kokku ligikaudu 3000 liitumisobjekti.