/nginx/o/2011/08/23/718898t1h966b.jpg)
Eurobaromeetri uuringust selgub, et 75 protsenti eestlastest peab pakutava kutsehariduse taset kõrgeks ning 51 protsenti usub, et kautseharidus aitab saada hästi tasustatud töökoha.
Eurobaromeeter: 75 protsenti eestlastest usuvad kutsehariduse kõrgesse tasemesse
/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
3. oktoober 2011, 22:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon esitles Eurobaromeetri uuringut, milles käsitletakse suhtumist kutseharidusse ja -koolitusse, ilmneb, et oma kaaslasel soovitaks kutsehariduse omandada vaid 27 protsenti noortest vanuses 15–24 aastat, teatas komisjoni pressiesindaja.
Kuigi enamiku vanuserühmade silmis on kutsehariduse maine üldiselt positiivne, sest pakutava koolituse kvaliteet on kõrge ja tööhõiveperspektiiv kindel, on 15–24-aastaste vanuserühmas vaja kutsehariduse mainet parandada ja noorte huvi selle vastu suurendada.
Eestlaste suhtumine kutseõppesse kattub suures osas Euroopa Liidu keskmisega. 75 protsenti ELi elanikest leiavad, et kutseõpet pakkuvad haridusasutused pakuvad kõrgekvaliteedilist õpet (Eestis 75 protsenti) ning 55 protsenti ELi elanikest usuvad, et kutseharidus aitab saada hästi tasustatud töökoha (Eestis 51 protsenti).
Samas peavad eestlased noorte ligipääsu haridust puudutavale informatsioonile paremaks kui ELis keskmiselt (Eestis 64 protsenti, ELis tervikuna 52 protsenti). Eestlased otsivad haridustee valimiseks informatsiooni internetist ja veebipõhistest sotsiaalvõrgustikest märksa sagedamini kui Euroopa Liidus keskmiselt: Eestis vastas 33 protsenti intervjueeritutest, et on sel moel infot otsinud, ELis tervikuna aga vaid 17 protsenti.
Eurobaromeetri aruande kohaselt on kutseharidus omandatud või selle omandamine pooleli 47 protsendil ELi kodanikest. Riikide lõikes on aga suuri erinevusi: kutsehariduses ja -koolituses on osalenud 76 protsenti Madalmaade, 70 protsenti Slovakkia ja 66 protsenti Tšehhi Vabariigi elanikest aga ainult 24 protsenti Portugali ja Hispaania ning 27 protsenti Malta elanikest. Kutsehariduse ja -koolituse mainet oma riigis hindas heaks 71 protsenti ja halvaks 23 protsenti küsitletutest. Eestlastest pidas mainet positiivseks 73 protsenti vastanutest.
Kõige suurem oli positiivsete hinnangute osakaal Maltas (92 protsenti), Soomes (90 protsenti) ja Austrias (88 protsenti) ning kõige väiksem Sloveenias ja Madalmaades (mõlemas riigis 50 protsenti) ning Ungaris ja Belgias (mõlemas riigis 59 protsenti).
Uuringu raames intervjueeriti 27 000 noort kõikidest liikmesriikidest.