Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2177179t1h8087.jpg)
/nginx/o/2011/10/03/778048t1he3f6.jpg)
Urmas Vadi teatritekstist ja lavastusest «Minu isa 20 aastat hiljem» saaks oi-oi-oi kui tähemärgirohke arvustuse. Tuleb vaid näidendi saladused välja lobiseda ja puändid ümber jutustada – arusaamise või -saamatuse tasandil. Aga Vadi autorilavastuste puhul antakse isegi kavaleht pärast etenduse lõppu, et publik parimal juhul kõiki osalisigi ette ei teaks.