Politsei soovitab küberkiusamise ohvriks langenuil solvanguid sisaldav lehekülg säilitada, sest nii on politseil olemas tõend, mille alusel asja uurida.
Mida teha küberkiusamise korral
5. oktoober 2011, 00:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei andmetel on enim levinud sellised kiusamise vormid, kus tehakse kiusatava kohta libakonto, pannes sinna üles halvustavat, ebaõiget, tihti ka ebatsensuurset informatsiooni või võetakse üle kiusatava konto. Sellisel puhul peaks Põhja prefektuuri vanemkommisaar Kristel-Liis Kaunismaa sõnul olema esimene asi säilitada see lehekülg või teema.
Selleks tuleb eraldi dokumendiks kopeerida konto andmed (kasutajanimi, loomise aeg/sisenemise aeg), konto juures olnud andmed (telefoninumber, MSNi aadress jne) ning konto juures olevad materjalid (tekstid, fotod, kuulutused jne). Nii toimides on olemas konkreetsed tõendid, mille alusel politsei saab tööd teha. Kui keegi saadab mõnes virtuaalses suhtluskanalis (MSN, Facebook jne) mõnitava ja halvustava sisuga sõnumeid ja teateid, soovitab politsei teadete saatja blokeerida. Suhtlusportaalides saab lõpetada kiusaja tegevuse, teavitades tema tegudest portaali pidajat.
Kriminaalpolitsei vanemkomissar Anu Baumi sõnul saab Facebookis võõrasse kontosse sissetungimise korral väärkasutamisest teavitada portaalipidajat, kasutades funktsiooni: «Report - This person is pretending to be me».
Ta lisas, et alati võib pöörduda politsei veebikonstaabli poole, kes on leitav nii Lapsemure foorumist kui ka Facebookist.
Samuti on võimalik saada abi lasteabi telefonilt 116111, mis pakub ka veebinõustamist. Tarku nõuandeid on ka Euroopa Komisjoni poolt finantseeritud projekti «Safer Internet» raames loodud internetiportaalis www.targaltinternetis.ee. Ka politsei veebilehelt võib leida soovitusi, kuidas end internetis ja ka mujal kaitsta.