Aastaid kestnud välis- ja kodueesti luteri kirikute ühinemine luhtus taas, sest mõned välismaal tegutsevad kogudused pole selleks valmis.
Välis- ja kodueesti kirikute ühinemine luhtus
15. detsember 2008, 15:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki alles hiljuti oli E.E.L.K. [väliseesti luteri kirik - toim] peapiiskop Andres Taul optimistlik ja lootis, et ühinemine saab teoks, näitas lõplik häältelugemine, et ühinemise poolt jäi puudu vaid väga väike osa, kirjutab Eesti Kirik.
Kahe luteri kiriku ühinemiseks vajalik põhimääruse muudatus, kus väliseesti luteri kiriku peapiiskopist saab piiskop, ei leidnud E.E.L.K. [väliseesti luteri kirik - toim] kirikukogu liikmete üldarvust kahe kolmandiku toetust. Selle muudatuse poolt oli 66 protsenti hääletajatest.
Väliseesti luteri kirikus on kogudusi, kes on juba ammu soovinud ühineda kodumaa kirikuga, kuid on ka neid, kes sellesse umbusuga suhtuvad. Näiteks Toronto Vana-Andrese koguduse täiskogu hääletas 9. novembril suure häälteenamusega ühinemise vastu.
Ühinemise poolt ei ole ka mitmed USA kogudused. «Me ei saa taastada seda, mis meilt on võetud ja tunduvalt muudetud. Me ei saa ka kaasa minna sellega, mis pole enam see, mille me pagulusse kaasa tõime, mida oleme Ameerika luteri kiriku ja iseenda kogemustest õppinud ja omandanud,» on öeldnud USA esimese praostkonna praost Thomas Vaga.
Välis- ja kodueesti kiriku ühendamise protsess on tõusude ja mõõnadega kulgenud alates 1993. aastast, mil moodustati vastav nõukogu. Ühinemisega hakati taas tõsisemalt tegelema pärast peapiiskop Andres Tauli ametissevalimist 2007. aastal, kui kaks peapiiskoppi kirjutasid Torontos alla kirikute suhteid sätestavale deklaratsioonile.
Mais viibis Eestis väliseesti peapiiskop Andres Taul koos delegatsiooniga Kanadast, et pidada ühinemisläbirääkimisi. Siis kooskõlastati liitumislepingu tekst ja lepiti kokku ühinemislepingu allkirjastamine selle aasta septembris. Paraku nii ei läinud, sest väliseesti kogudustes leidis ühinemiskava vastuseisu.
Eestis tegutsev luteri kirik on oma seisukoha välja öelnud selle aasta kevadisel kirikukogul, kus otsustati toetada kodu- ja väliseesti luterlaste osaduse taastamist ühtse kirikuna, käsitledes seda kui jätkuvat protsessi, mida teostama on volitatud peapiiskop ja kirikuvalitsus.