/nginx/o/2011/10/04/780144t1h6915.jpg)
Eelmisel aastal tehtud üleeuroopalisest uuringust selgus, et vähemalt iga kümnes Eesti laps on kogenud küberkiusamist. Selle näitajaga oleme Euroopas vaieldamatul esikohal.
Tellijale
Eesti lapsed kogevad Euroopas kõige rohkem küberkiusamist
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
5. oktoober 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu Eesti-poolse koordinaatori, Tartu Ülikooli meediauuringute professori Veronika Kalmuse sõnul on 14 protsenti 9–16-aastastest internetti kasutavatest lastest küberkiusatud. Ta lisas, et ka muu kiusamise alal on Eesti käes esikoht. Nii tunnistas 43 protsenti küsitletud lastest, et neid on kiusatud.
Kalmuse kinnitusel ei tulnud küberkiusu nukker edetabelikoht talle üllatusena, sest seda on näidanud ka varasemad uuringud, mida küll ei ole läbi viidud nii suures mahus. «Ilmselt ei ole siin tegemist netikeskse nähtusega, pigem üldise agressiivsuse tasemega,» selgitas professor. «Agressiivsus on endale leidnud väljundi netikeskkonnas.»
Küll aga tuli Kalmuse sõnul sellest uuringust välja, et tegelikkuses kogevad Eesti lapsed küberkiusamist tunduvalt rohkem, kui see nende vanemate kõrvu jõuab. Kiusatud laste vanematest vaid iga viies teadis sellest. «Paljud vanemad ei tea sellest, sest kui lapsed kellelegi üldse räägivad, siis ennekõike oma sõpradele,» selgitas ta.
Kõige sagedamini leiab küberkiusamine aset sotsiaalvõrgustikes ja MSNis ning peamiselt saadetakse ebameeldivaid ja vastiku sisuga sõnumeid, solvatakse ja ähvardatakse. «Mida vanemad on lapsed, seda enam kiusamist esineb. Poiste ja tüdrukute vahel suurt erinevust ei ole,» rääkis Kalmus.
Põhja prefektuuri vanemkomissari Kristel-Liis Kaunismaa hinnangul saab küberkiusamine alguse sellest, et laste arvates ollakse netis tegutsedes anonüümsed.
«Mina istun ja klõbistan, nime alla ei pane, keegi ei saa aru, mis ma teen,» tõi politseinik näite ja lisas, et nii mõnegi politseisse jõudnud juhtumi puhul on lapsed üllatusena teada saanud, et igast nende tegevusest jääb netti jälg maha.
Kriminaalpolitseiosakonna vanemkomissari Anu Baumi sõnul on Eestis üheks peamiseks küberkiusamise vormiks identiteedivargused ehk teise isikuna internetis esinemine, tema nimele libakontode tegemine ja sinna teist isikut solvava või temast ebaõige ettekujutusega sisu loomine.
Samuti kuuluvad enamlevinud küberkuritegude hulka teiste isikute kontode ülevõtmised, nende ebaseaduslik kasutamine ja seal oleva info muutmine.
«Muud küberkiusamise vormid, mis politseisse harva jõuavad ja millega politsei paraku ei saa ka seadusest tulenevalt midagi ette võtta, on näiteks halvustavate ja solvavate kommentaaride kirjutamine, aga ka häbistavate fotode või andmete avaldamine,» selgitas ta, lisades, et nendel juhtumitel võivad inimesed oma au ja väärikuse kaitseks kohtusse pöörduda.
Küberkurjamite tabamisest rääkides sõnas Baum, et paljudel juhtudel võiks olla kiusaja isiku tuvastamine politsei jaoks kergem ja kiirem, et ei oleks alati vaja isiku tuvastamiseks alustada jälitusmenetlust IP-aadressi kindlaks tegemiseks.
«On teada fakt, et mida lühem on noorte jaoks teo tegemise ja teo tegija avastamise vaheline aeg, seda mõjusam on edasine töö teo toimepanijaga,» tõdes Baum, nentides siiski, et kahjuks ei saa seaduses teha erisust küberkiusamise kohta.
«Fakt on see, et kõike ei saa seadustega lõplikult ja täiuslikkuseni reguleerida. Ei ole olemas seadust, mis keelaks reaalses elus inimestele halvasti ütlemise – sama kehtib ka interneti kohta. Selline seadus poleks ilmselt ka vajalik,» tõdes Baum.
----------------------------------------------------------------