Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Laar õmbleb Nursipalus pintsakut nööbi külge

Rõuge kodanikud Rohtlätte turismitalu juures. FOTO: Raigo Pajula

Kui Nõukogude armee rajas Võrumaale Nursi lähedale raketibaasi, kus väidetavalt olid isegi tuumarelvad, ei olnud kohalikel inimestel vähimatki sõnaõigust. Vastupidi, isegi liiga palju teadmine oli kuritegu. Kuidas ajad on muutunud, käisid vaatamas reporter Sulev Valner ja fotograaf Raigo Pajula.
 

Tänapäeval võib kohaliku rahva mure sealsamas Nursipalus kavandatava suure kaitseväe harjutusväljaku pärast panna Rõuge valla ütlema kaitseministeeriumile «ei». Valla üldplaneering, mis pidanuks harjutusvälja rajamist võimaldama, ei liigu juba seitse aastat paigast. Erinevad kaitseministrid on korduvalt käinud vallarahvast harjutusvälja vajalikkuses veenmas, aga seni tulemuseta.

Plaani ametlik nimi on olemasoleva harjutusväljaku laiendamine, aga kui praeguse 100 hektari asemel on uues taotluses juba 3134 hektarit, on selge, et jutt käib pigem nööbi külge pintsaku õmblemisest. Tegemist on suurima harjutusväljakuga kaitseväe keskpolügooni järel.

Uut harjutusvälja on eelkõige vaja Võrus paikneval Kuperjanovi jalaväepataljonil. Eesti kaitseväe kuulsamaid, suuremaid ja olulisemaid üksusi peab andma sadadele kutsealustele kaheksa- või 11-kuulise ajateenistuse jooksul parima võimaliku väljaõppe. Ja seda nii, et ka aastakümneid reservis olles oskused meeles püsiksid.

Pataljoni ülem major Maidu Allikas ütleb, et uus harjutusväli on neile ilmtingimata vajalik. Kui kuperjanovlased peavad käima üksuste koostööd ning miinipildujate ja tankitõrjerelvade kasutamist harjutamas Põhja-Eestis keskpolügoonil või Ida-Virumaal Sirgalas, siis on probleemiks lubamatult suur ajaline kadu niigi napis väljaõppeajas, aga ka riskid noortele meestele liikluses ja ressursikulu.

Seevastu uus laskeväli tähendaks olulist väljaõppe kvaliteedi tõusu, usub major Allikas. Rõhutades, et kuna meie kaitsevägi on väike, tuleb see korvata eriti hea väljaõppega.

Eelmisel nädalal käis kaitseminister Mart Laar isiklikult kohtumas Rõuge ja Sõmerpalu valla volikoguga ning kohtus Nursis ka kohalikega.

Laari sõnum oli, et kellestki ei taheta üle sõita. Et otsitakse koostöös lahendusi kohaliku rahva muredele. Aga tema suust kõlas koosolekul ka ähvardus, et kui uut harjutusvälja ei tule, hakatakse plaanima Kuperjanovi pataljoni ja lahingukooli Võrust ära viimist.

See oleks suur löök kohalikule elule, sest otse ja kaude annab Kuperjanovi pataljon tööd paljudele. Ja seda piirkonnas, kus tööpuudus on niigi Eesti suurimaid. Pole ime, et Võrumaa Teataja tegi just sellest ütlusest oma laupäevase põhiuudise.

Müra teeb muret

Mõlemad pooled – nii kaitseministeerium kui Rõuge vald – tunnistavad, et aastatepikkuse vaikelu järel võeti asjad taas tõsiselt ette umbes aasta tagasi. Tollane kaitseminister Jaak ­Aaviksoo tuli ise kohale ja hakkas probleeme ükshaaval välja selgitama. Küllap juhuslikult langes see aktiivsus kokku Aaviksoo kandideerimisega riigikokku IRLi esinumbrina Võru-Valga-Põlva ringkonnas.

Laskevälja lähedal asuva idüllilise Rohtlätte turismitalu õuel räägivad Milvi ja Mati Alvela, et kohalikud saavad aru, et kaitseväel on vaja harjutada, aga inimeste mure on suurtest relvadest laskmise müra.

Nad meenutavad, kuidas 2003. aasta kevadel oli kolm ööd järjest eriti kõva paugutamine. Seega pole tegu uue probleemiga. Vastupidi, Mati Alvela tunnistab, et protsessi venimine on kõiki ära tüüdanud ja raske on end jälle kokku võtta, kui tuleb järjekordsele rahvakoosolekule minna kuulama sama juttu.

Rõuge kant on täis turismitalusid, siinne järvede ja kuplitega maastik on tõesti ilus. Rõuge vald on ka väheseid Kagu-Eestis, kus viimastel aastatel on inimesi pigem lisandunud kui lahkunud. Mullu sündinud 33 last on viimase kümnendi parim tulemus. «Juba nende noorte pärast, kes siin lähedal elavad, tasub võidelda,» ütleb pikaaegne õpetaja Milvi Alvela.

Kergrelvadega leppinud

Kohalikke inimesi vihastab, kui hakatakse rääkima, et nad ei ole patrioodid, kui kahtlevad laskevälja laiendamises. Linde on uuritud juba neli ja taimi kaks korda, aga müra mõju kohaliku inimese tervisele ei ole uuritud, ütleb Mati Alvela.

Sellega, et kasutatakse praegust laskevälja ala ja tulistatakse kergrelvadest, on kohalikud leppinud. Aga kui augustis toimus näidislaskmine ka suurematest relvadest, siis olevat turismitalu külaliste lapsed algul ikka päris ära ehmatanud.

Kohalik jahimees Aare Vumba lisab, et suur osa tulevaseks harjutusväljakuks plaanitud alast on soo, kus ei saagi õppusi teha. Ta kahtleb, kas keegi laskevälja plaanijatest on selle ala üldse korralikult läbi käinud. Ja miinipildujast lastud miine, mis jäävad lõhkemata, ei leia keegi sealt soost üles – see aga on potentsiaalne oht tulevikus.

Vumba ei usu ka miinipildujate kasutamise ohutust, sest kui nende laskeulatus on seitse kilomeetrit, siis selle raadiusse jäävad inimeste kodud ja kunagi ei saa täielikult välistada inimlikku eksimust. Ta ei saa kuidagi aru, miks ei ole võimalik viia miinipildureid paariks nädalaks aastas oma vajalikke õppelaskmisi tegema sinna, kus see on ohutu ja elanikke ei häiri.

Rõuge inimesed kiidavad oma vallavalitsust, kes on olnud kohalike inimeste esindamisel igati tubli, võrreldes naabritega Sõmerpalu vallas, kus kinnitati valla üldplaneeringus ammu ilma igasuguse vaidluseta kogu harjutusväljaks küsitud maa riigikaitsemaaks. Tulevase harjutusvälja alast umbes kaks kolmandikku asub Rõuge ja üks kolmandik Sõmerpalu vallas.

Nüüd peavad Sõmerpalu juhid vastama oma valla Järvere küla inimestele, kes saatsid pärast 10. augustil toimunud näidislaskmist 59 allkirjaga kurja kirja, kuna olid tugevast mürast häiritud. Siiski ei arva Sõmerpalu vallavanem Aare Hollo ja volikogu esimees Aivar Rosenberg, et nad peaksid oma varasemat jaa-sõna kahetsema. Seni polnud Sõmerpalu inimestel Nursipalus laskmise pärast kunagi mingit probleemi olnud.

Eelmise nädala kohtumisel kaitseministriga saadi kinnitus, et 10. augustil toimunu oli maksimaalne võimalik müra, kus katsetati eriti suure võimsusega laenguid ja tegelikult hakkab laskmiste mõju palju väiksem olema. Ka lubasid ministeeriumi esindajad ette võtta rea samme, et laskeharjutuste mõju inimestele veelgi väheneks.

Rõuge vallavanem Tiit Toots sama lihtsalt järele ei anna. Ta lubab, et valla ammu valmima pidanud üldplaneering saadetakse kooskõlastusringile kuu aja jooksul, aga vähemalt esialgu jäetakse seal Nursipalu harjutusvälja laiendamise teema veel lahtiseks.

See, et vallal ei ole üldplaneeringut, on tegelikult seaduse rikkumine, see pidanuks igal omavalitsusel olema juba 2007. aastaks. Tootsi kinnitusel ongi venimise põhjuseks Nursipalu. Ilmselt aga tuleb tema sõnul teha harjutusvälja ala jaoks hiljem hoopis eraldi osaplaneering.

Kaitseministeeriumi ei rahulda, kui valla üldplaneeringusse jääb harjutusvälja kohale lihtsalt hall ala. Nad on valmis Rõuge vallale vastu tulema niivõrd, et kui algul taheti kogu harjutusvälja ala muutmist riigikaitsemaaks, siis praegu on jutuks variant, kus pool harjutusväljaku maadest oleks riigikaitsemaa ja teine pool jääb maatulundusmaaks.

Palju erinevaid uuringuid

Kaitseministri nõunik Rauno Veri ütleb, et ministeerium on omalt poolt viimase poole aasta jooksul ära teinud kõik, mis vald on soovinud. «Me oleme sellega väga kõvasti tööd teinud,» räägib ta.

Ilmselt ei ole kaitseministeeriumi ühegi sarnase objekti puhul tehtud nii palju erinevaid uuringuid, kokku oma paarkümmend hindamist, mõõtmist või küsitlust. Veri lubab, et koosolekutel suuliselt räägitu fikseerimiseks pakutakse vallale koos harjutusväljaku planeeringu kehtestamisega konkreetset lepingut, kus on kirjas kõik ministeeriumi lubatud asjad.

Kiiret lahendust lahingus Nursipalu pärast ei paista. Homme on uus rahvakoosolek Sõmerpalus, kus ministeeriumi esindajad tutvustavad augustis näidislaskmise ajal tehtud müramõõtmise uuringu tulemusi.

Tagasi üles
Back