Belgias seitsmendat kuud remondis oleva piirivalvekopteri remonditööde venimise üks kaalukamaid põhjusi on politsei- ja piirivalveameti tegemata töö.
Kopter ootas Belgias kaks kuud Eestist dokumente
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
6. oktoober 2011, 22:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sisejulgeolek pole valdkond, kus inimesed käivad lihtsalt tööl,» on siseministeeriumis sisejulgeoleku eest vastutav asekantsler Erkki Koort kurikuulsat kopterilugu kommenteerides resoluutne.
Probleem ei ole kallites hoolduslepingutes või selles, kas Eesti spetsialistidel õnnestub Belgias hooldusremonti isikliku kohalviibimisega kuidagi kiirendada.
Nagu selgub, seisis kümneid miljoneid maksev helikopter tänavu märtsist alates Belgias kaks ja pool kuud niisama, sest Eesti pool ei suutnud ette valmistada kopteri ülipõhjalikuks - 1200 lennutunni järel kohutuslikuks muutuva hoolduse lepingut.
«Ma ei taha teravaks minna, kuid kaks ja pool kuud sellest üldisest seisuajast langeb tõesti peakontori haldussuutlikkusele,» ütleb lennusalga juht Allan Oksmann. «Ühegi lepinguta sind hooldusesse sisse ei võeta.»
Politsei- ja piirivalveamet õigustab taolist prohmakat vajadusega kuulutada välja riigihange, mille lõpptähtaeg oli 18. märts. Ent vastuseta jääb küsimus, miks kuulutati hange välja alles jaanuaris ja mitte näiteks paar kuud varem. Siis kui oli niikuinii teada, et kopteri 1200 tunni hooldus läheneb hirmuäratava kiirusega.
Kopterite hooldusega ilmnenud tõrked on muutnud siseministeeriumi juhtkonna ühendameti juhtkonna suhtes kriitiliseks. «Riik ei tohi niimoodi asjadesse suhtuda,» ütleb asekantsler Koort ja leiab, et ühendameti peadirektor (Raivo Küüt – toim.) peab selle looga seoses kriitiliselt peeglisse vaatama.
«Must-valgeid lahendusi selles loos ei ole, kuid ühendameti juhtkond sai olukorra normaliseerimiseks juba kaks kuud tagasi selged juhised, mida tegema peaks,» ütleb Koort. Millised need juhised on, jätab ta asutuste vaheliseks siseasjaks.
Endine siseminister Pomerants lahendas kunagi tema ametiajal tekkinud kopetri varuosade tarne tõrke sellega, et helistas isiklikule tuttavale Itaalia siseministrile. Too astus varuosasid tootvast tehasest isiklikult läbi, sest see jäi mehe kodu lähistele.
Täna oleks ministeeriumilt taolisi käike asekantsleri arvates palju tahta. «Ministeerium on need kopterid ostnud, nende töös hoidmine on rohkem ikka ameti ülesanne,» ütleb Koort.
Tõsi, kõiki Belgias vähemalt oktoobri lõpuni hoolduses seisva kopteri asjaajamise äpardumisi ei saa ka Eesti poolele kirjutada. Kolmapäeval sõitis Belgiasse lennusalga ülem Allan Oksmann, sest Belgias ei suudetud valmistada ette lisatöödega kaasnevat lepingut ja selle võimalikku hinda.
«Alguses pidi seal tehtama ainult standardtööd, kuid selgus, et pealabade juurde kuuluvatel mehhanismidel on tööaeg ühele poole saanud ja needki tahavad väljavahetamist,» ütleb Oksmann.
Eesti kolmest kopterist on praegu ainsana lubatud lennutunde järel ühel. Neidki napilt – umbes viiskümmend. See on arv, mille sõidab täis paarikümne visiidiga Saaremaale. Ja neid lende on praktikas palju.
«Ainuüksi sel aastal on kopter teinud Saaremaale 58 lendu sel põhjusel, et inimene seal vajab kiiret meditsiinilist abi,» ütleb asekantsler Koort.