Tallinna Tehnikaülikooli prorektori Alar Kolki sõnul tuleks Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumist edasi arendada selleks, et kaasata välismaalt uusi ressursse.
Alar Kolk: Eestisse tuleks importida 4000 doktorit ja panustada turundusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks peab ta vajalikuks, et migratsiooniamet ja välisministeerium ei teeks takistusi andekate magistrantide ja doktorantide importimisele, kes omakorda aitaks meie ülikoolidel osaleda suurtes rahvusvahelistes teadusprojektides ja tooks niimoodi riiki kümneid ja sadu miljoneid eurosid. Kolki sõnul vajaks riik lähiajal tuhandet info-ja kommunikatsiooniala (IKT) doktorit, tuhandet bioteaduste doktorit, tuhandet materjaliteaduste doktorit ja 1000 turunduse ja tootearenduse doktorit.
«Me peame arvestama, et lähiaastatel konkurents karmistub rahvusvaheliste ülikoolide vahel ja me peame hakkama ülikoole juhtima nii nagu juhitakse rahvusvahelisi ettevõtteid,» rääkis Kolk tänasel SA Archimedes korraldatud kõrgharidusfoorumil, mis keskendub kõrghariduse rahvusvahelistumisele.
Tema sõnul plaanib ainuüksi Soomes tegutsev Aalto Ülikool lähema kolme aastaga Baltikumist värvata 500 doktoranti. Just see asjaolu peaks Kolki arvates sundima ka Eesti ülikoole palju tõsisemalt tegelema enda turundamisega, suunates lääneriikide näitel turundusse kuni 30 protsenti oma vahenditest.
Jaapanlase liiga lai naeratus
Kolki hinnangul tuleb ülikoolide raha tulevikus üha enam koostööst ettevõtetega, mistõttu peavad ülikoolid ka oma õppeprogrammide arendamisel tegema lähedast koostööd ettevõtetega. «Tõelise rahvusvahelise ülikooli juhtimine peaks hakkama toimuma inglise keeles, nagu see on ka rahvusvahelistes ettevõtetes,» märkis ta.
Alar Kolk tõi ka mitmeid näiteid praktilistest probleemidest, mis meie ülikoolide rahvusvahelistumist takistavad. Enamus neist olid seotud piirivalve ja migratsiooniameti töökorraldusega. Näiteks küsivat piirivalve Eestisse sisenevatelt välistudengitelt, teiste seas ka doktorikraadiga inimestelt, pangaväljavõtet, mis tõestaks nende hakkamasaamist meie riigis.
Samuti suheldakse välismaalastega vaid eesti keeles, mis on siia saabunutele Kolki sõnul esimene tõsine katsumus. TTÜ praktikas on näiteid, kus Eestisse tulla kavatsenud Hiina välisüliõpilastele tehti märkuseid, kuna ühe nägu oli fotol „«liiga suur», teisel aga «liiga väike». Ühe Jaapanist saabunud tudengiga tekkis probleem, kuna nägu fotol oli «liiga naerusuine».