Tallinn sai riigikohtus võidu vaidluses ahistavate raamatupidamise juhendite üle, mis muuhulgas piirasid linna võimalusi kooliremonte teha ning mille rahandusminister linnale kohustulikeks muutis.
Tallinn sai riigikohtus võidu rahandusministri üle
16. detsember 2008, 11:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linn avaldab heameelt, et riigikohus kõrvaldas linna osundatud põhiseadusevastase olukorra, kus rahandusministri määrusega kohustati omavalitsusi lähtuma raamatupidamise toimkonna juhenditest, mis ei ole õigusaktid.
«Selle võiduga me tõestasime, et omavalitsused ei ole lihtsalt vaikiv osapool, kelle suhtes saab rakendada mis tahes piiranguid, vaid me soovime olla võrdväärsed partnerid, kellega asju arutatakse ning kelle vajadusi arvestatakse,» ütles Tallinna linnapea Edgar Savisaar.
Raamatupidamise toimkond (vabariigi valitsuse juurde moodustatud sõltumatu komisjon) annab välja raamatupidamise eeskirju, mis on üldjuhul soovitusliku iseloomuga.
Rahandusministri määrusega kehtestatud «Riigi raamatupidamise üldeeskiri» muutis aga raamatupidamise toimkonna juhendite (lühendatuna RTJ) rakendamise kohalikele omavalitsustele kohustuslikuks.
Sealhulgas oli kohalikele omavalitsustele siduvaks muudetud ka 1. jaanuarist juhend RTJ 17, milles sätestati kohalikule omavalitsusele kohustus võtta kogu avaliku ja erasektori partnerlusprojekti kohustuste maht üles linna bilanssi. Taolised projektid on näiteks kooliremondid, mida linn teostab praegu läbi erafirmade ning mis linna laenukohustuste hulka ei lähe.
Linna hinnangul on siduvaks muudetud kohustus vastuolus rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamise põhimõtetega (kontrolli ja riski hindamise põhimõtted), mis võimaldavad vastavalt asjaoludele otsustada, kas kajastada kohustust avaliku sektori (nt kohaliku omavalitsuse) või erasektori bilansis.
Uus kord oleks linna teatel oluliselt piiranud kohalike omavalitsuste avaliku- ja erasektori partnerlusprojektides osalemist, sest kohaliku omavalitsuse kohustuste maht oleks RTJ 17s sätestatud arvestuspõhimõtetest tulenevalt väga suureks kasvanud.
Raepress märkis, et riigikohtu otsusega on kõrvaldatud olukord, kus seadusandlikku võimu mitteomav isikute kooslus (raamatupidamise toimkond) saab enda juhenditega seadust ühepoolselt tõlgendada ja kohalike omavalitsuste iseotsustamisõigust piirata.
Tallinna linna riigikohtus saavutatud võit kinnitab kahtlemata, et kohalikul omavalitsusel on avaliku ja erasektori koostööprojekte puudutavates küsimustes võimalik säilitada iseotsustamisõigus ja raamatupidamise toimkonnal puudub võimalus seda piirata.
Linna teatel toob riigikohtu otsus kaasa selle, et kohalikul omavalitsusel on õigus lähtuda era- ja avaliku sektori partnerlusprojektide puhul rahvusvaheliselt tunnustatud kontrolli ja riski hindamise meetoditest, mis võimaldavad vara kajastada vastavalt konkreetsetele asjaoludele kas erasektori üksuse või avaliku sektori üksuse bilansis.
Riigikohtu otsus aitab ära hoida RTJ 17ga kavandatud olukorra, kus kohalikud omavalitsused oleksid olnud sunnitud eirama üldtunnustatud raamatupidamise põhimõtteid ja enda kohustuste mahtu era- ja avaliku sektori projektidega seonduvalt märkimisväärselt ja ebamõistlikult suurendama, tõdes linnavalitsus.
Kuigi taotluse rahandusministri määruse § 11 lõige 5 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks esitas Tallinna linnavolikogu, toetasid seda ka Eesti maaomavalitsuste liit ja Eesti linnade liit.