Sõjateadus on lõhkekehade ees siiani jõuetuks jäänud

Luurelennuk Raven (Ronk) on Afganistanis enim kasutatud mehitamata lennumasin.

FOTO: AP/Scanpix

Afganistani konflikti senise teadusbilansi aktivasse lähevad edusammud robotite ja traumameditsiini vallas, kuid isevalmistatud lõhkekehade vastu pole siiani suudetud tõhusat rohtu leida.



«Meditsiini edendamisel on sõda suurepärane õpetaja,» tõdevad Briti sõjaväearstid aasta alguses ilmunud teadusajakirja Philosophical Transactions of the Royal Society B 21. sajandi militaarmeditsiinile pühendatud erinumbri avasõnades.

Afganistani konflikt on kestnud kauem kui kumbki maailmasõda ning pakkunud ohtralt õppimisvõimalusi, lisavad nad. Raskete vigastuste kiuste, mida enesetapuründajad ja peidetud lõhkekehad tekitavad, on Afganistanis viga saanud sõdurite ellujäämise protsent kõrgem kui kunagi varem. Selle juures on suurt rolli mänginud uued ravi- ja elustamisvõtted, uued haavade sidumise materjalid, vereasendajad ja verejooksu peatajad.

Lahinguväljal saadud kogemused kanduvad üle ka tsiviilmeditsiini ja leiavad kasutust näiteks autoavariide või suurõnnetuste ohvrite päästmisel, kinnitavad arstid. Sõduri elu päästmine on aga alles esimene samm tervenemise teel, tihti läheb vaja pikemat taastusravi. 2008. aastal rajasid USA relvajõud spetsiaalse regeneratiivmeditsiini instituudi, mille eesmärk on, muu hulgas tüvirakkude abil, leida uusi võimalusi põletus- ja muude haavade armivabaks raviks, kudede taastamiseks ja ehk isegi jäsemete tagasikasvatamiseks.

Suur hulk amputeeritud jäsemetega sõdureid, mis on üks selle konflikti iseloomulikke jooni, on hoogu andnud senisest paremate kõrgtehnoloogiliste proteeside arendamisele. Samuti tuleb tegeleda sõdurite traumajärgse stressi ja teiste vaimuhädadega.

Tehnoloogilise lahenduse otsimine mässuliste kõige laastavamaks relvaks kujunenud isevalmistatud lõhkeseadmete vastu on aga ummikusse jooksnud. Ajakirja Nature andmetel on USA kaitseministeerium viimase kuue aasta jooksul kulutanud mässuliste pommide eest tõhusa kaitse otsimisele 17 miljardit dollarit – ainult selleks, et lõpuks tunnistada: võluvitsa ei ole.

Relvatehnoloogias on Afganistani konflikti tähelepanuväärseim panus mehitamata lennumasinate ja robotite ulatuslik kasutamine. Tuhanded robotid täidavad ülesandeid, mis inimese jaoks on liiga ohtlikud või igavad. Hääletult paa­rikümne kilomeetri kõrgusel hõljuvate droonide rünnakuid peab Pentagon Al-Qaeda ja Talibani vastu kõige tõhusamaks relvaks, pärast võimule saamist suurendas USA president Barack Obama droonide kasutamist kriisikolletes veelgi.

Kuigi droonid ega lahinguvälja robotid ei ole selle sõja leiutis, võib oodata, et tänu Afganistanis ja Iraagis saadud tuleristsetele jõuab ka see tehnoloogia ulatuslikumasse tsiviilkasutusse, näiteks päästeteenistuste varustusse igapäevatöös ning katastroofipiirkondades.

Samal ajal juhib NATO teadusuuringute ja tehnoloogiaorganisatsiooni nõukogu esimees Robert Walker tähelepanu sellele, et nüüdisaja konfliktid on muutnud ka sõjateaduse rolli. «Globaalselt on aset leidnud põhjalik muutus konfliktide iseloomus. Sellega on kaasnenud ootus, et teadus pakub enamat kui tehnoloogiat relvadele, millega võideti eelmine sõda,» rääkis ta eelmisel aastal Eesti ajakirjandusele antud intervjuus.

Walker ütles ajakirjas Tarkade Klubi ilmunud intervjuus, et üks Afganistani konflikti märksõna NATO jaoks on võitlus kohalike südamete ja usalduse pärast. «Selles riigis tuleb üles ehitada õiged olud turvalisuse ja püsiva stabiilsuse jaoks. Seda robotitega ei tee,» märkis ta. «Tasakaalu leidmine sõjaliste lahenduste ning rahva kaasamise ja nende usalduse võitmise vahel on sama oluline kui tehnoloogia, mille abil üksikuid kokkupõrkeid võidetakse.»

Nii on armee tähelepanu fookusesse kerkinud pehmemad teadused, nagu psühholoogia, sotsioloogia ja antropoloogia. Seda tunnistades algatas toonane USA kaitseminister Robert Gates 2008. aastal sotsiaalteaduse alusuuringute programmi Minerva.

Liitlasvägede Afganistanis viibimisest ajendatuna on välja arendatud ka suulise kõne automaattõlke tarkvara, taastuvenergialahendusi ning andmetöötlussüsteeme. USA on 12 miljardi dollariga aastas jätkuvalt suurim sõjalisele teadus- ja arendustegevusele kulutaja, Euroopa kaitseagentuuri vastav eelarverida on umbes neli korda väiksem.

Edusammude kõrval on aga Afganistani konflikt toonud teadusele ka kaotusi, eelkõige rüüstatud arheoloogiliste leiupaikade ning varastatud ja riigist välja veetud aarete näol.

Tagasi üles