Arhitektid tahaksid Eesti väikelinnad korda teha

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlva uus keskväljak.
Põlva uus keskväljak. Foto: Maarius Suviste

Eesti Arhitektide Liit tahab korda teha veel vähemalt 20 linnakeskust, nii kultuuri- kui ka riigihalduse minister on lubanud projekti toetada. 

Eesti Arhitektide Liit (EAL) on algatanud projekti, mille raames plaanitakse lisaks juba renoveeritud 15 Eesti väikelinna- ja asula keskväljakule projekteerida ning korda teha veel vähemalt paarikümne asula keskused, teatas arhitektide liit.

«Innustatuna Hea Avalik Ruum programmi edust alustasime riigikantselei abiga 2017. aasta kevadel läbirääkimisi ka teiste Eesti väikelinnade ja linnaliste asulate juhtidega, et selgitada välja sellise programmi vajalikkus üle Eesti,» teatas Eesti Arhitektide Liidu (EAL) liige ja Hea Avalik Ruum programmijuht Kalle Vellevoog.

Läbirääkimised ligi poolesaja Eesti omavalitsustega näitasid, et vajadus korrastada väikelinnade keskused on üleüldine ning kohalike omavalitsuste ootused programmi jätkumisele suured.

«Lisaks on riik seadnud omavalitsustele ülesande koostada lähiaastatel ühinenud valdadele uued üldplaneeringud, mis vajavad ka ideid, kuidas korrastada ja arendada oma linnaruumi,» ütles Vellevoog.

Riigihalduse minister Janek Mäggi ja kultuurimister Indrek Saar tunnistasid oma kirjalikus pöördumises EALile, et kui avaliku ruumi korrastamiseks tehakse investeeringuid, siis peaks seda tegema nii, et oleks tagatud kvaliteetne ruumilahendus ning arhitektuurivõistlused on selleks otstarbekas tee. Mõlemad ministrid on lubanud tõsta Hea Avaliku Ruumi programmi rahastamise teema valitsuses üles 2019. aasta riigieelarvearutelude ajal.

Programmi Hea Avalik Ruum eesmärk oli teha korda Eesti linnade kiratsevad linnasüdamed, luua seal kvaliteetne inimkeskne linnaruum ja anda sedasi tõuge nende linnade arengule. Selle raames on juba 15 linnas õnnestunult läbi viidud arhitektuurivõistlused ja tänaseks on enamus projektidest saanud ehituseks ka rahastuse Euroopa Liidu fondidest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles