Aleksandr Dak vabastati ennetähtaegselt vangistusest

Aleksandr Dak.

FOTO: Toomas Huik

Tartu maakohus vabastas tänase määrusega vägistamise eest süüdi mõistetud Aleksandr Daki tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest elektroonilise järelevalve alla koos kohustusega täita katseaja lõpuni kontrollnõudeid ja mitmeid lisakohustusi.

Praegusel ajahetkel Daki vangistusest vabastamine võimaldab kohtul määrata tema üle järelevalve teostamist, samas kui see võimalus puudub karistusaja täieliku ärakandmise järel, teatas Tartu kohtute pressiesindaja.

Dak on süüdi tunnistatud Tallinna linnakohtu 4. novembri 2005 otsusega vägistamises ja teda on karistatud seitsmeaastase vangistusega. Tallinna ringkonnakohtu 27. märtsi 2006 otsusega tühistati Tallinna linnakohtu 4. novembri 2005 otsus osaliselt Dakile mõistetud karistuse osas ning tehti uus otsus, millega karistati Daki 10-aastase vangistusega.

Kinnipeetava karistusaeg algas 29. juulil 2003 ja lõppeb 29. juulil 2013.

Dak vabaneb vangistusest pärast tänase kohtumääruse jõustumist, kuid tänane määrus on vaidlustatav 10 päeva jooksul.

Dak peab vabanemisel alluma 10 kuu jooksul elektroonilisele järelevalvele. Kuigi Dak on vangistusest ära kandnud nii suure osa, et seaduse järgi oleks tal võimalik taotleda vabanemist ka ilma elektroonilise järelevalveta, soovis viimase rakendamist süüdimõistetu ise. Katseaeg kehtib Dakile tema ärakandmata karistusaja lõpuni, 28. juulini 2013. Selle
aja jooksul peab ta alluma karistusseadustikus sätestatud kriminaalhoolduse kontrollnõuetele.

Samuti on Dakile määratud katseajaks järgmised lisakohustused:
- pöörduda pärast vabanemist kahe nädala jooksul psühhiaatri vastuvõtule;
- alluda ettenähtud ravile eesmärgiga suuta kontrollida oma käitumist;
- määratleda suhtlemisringkond koostöös kriminaalhooldajaga;
- mitte viibida lõbustusasutustes ja seltskondades, kus osaleb määratlemata isikute ring;
- osaleda sotsiaalabiprogrammis, sh  läbida  individuaalprogramm «Õige Hetk».

Daki vangistusest ennetähtaegset vabastamist toetasid nii Tartu vangla, kriminaalhooldaja kui ka eilsel kohtuistungil Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg.

Kohus märkis, et Daki kuritegude toimepanemise põhjuseks on tõenäoliselt nihestunud seksuaalkäitumine. Nihked psüühikas vajavad asjatundlikku spetsiifilist abi ja neid
ei pruugi olla võimalik ületada karistusõiguslike vahenditega, st vangistuse kandmisega. Sellisele nihestunud käitumisele, mida ei ole suudetud muuta karistusõiguslike vahenditega, osutab ka fakt, et Dak on varem - 1980. aastal ja 1990. aastal - karistatud samaliigiliste süütegude eest vangistusega 11 aastat ja 9 aastat. Käesolev karistus on tal kolmas pikaajaline vangistus samaliigiliste süütegude eest. Sellises olukorras pidas kohus põhjendatuks, et riik rakendaks isiku ühiskonnaohtliku käitumise ümberkujundamiseks  ja ohtlikkuse elimineerimiseks ka muid võimalikke vahendeid ja vajadusel sundi, mida on karistusõiguse raames võimalik rakendada. Sellisteks võimalusteks on isiku  allutamine kohtu määratud korras ravile, sekkumine tema suhtlusringkonna valikusse ning tema liikumis- ja suhtlemisvõimaluste määramine. Kohus on seisukohal, et riigi poolt ei ole õigustatud
jätta kasutamata need vahendid, mis on tema käsutuses isiku allutamiseks ühiskonnas aktsepteeritavatele käitumisviisidele. Pärast karistusaja täielikku ärakandmist puuduvad riigil tänase päeva seisuga võimalused  vabanenu  üle järelevalve teostamiseks, tema  suhtlusringkonna määramiseks ja tema allutamiseks teraapiatele või muule ravile. Seetõttu, tagamaks süüdimõistetu efektiivne mõjutamine, tema allutamine ravile ja kontroll tema üle ka pärast  vabanemist, pidas kohus põhjendatuks Daki vabastamist  nüüd ennetähtaegselt. Dakil jääb kanda karistusaeg üks aasta ja rohkem kui 9 kuud, mis on katseajana  vajalik, et selle kestel  teatud muutusi saavutada. Samas on see aeg piisav, et omada  tähendust karistuse uuesti täitmisele pööramisel ja ennetähtaegse vabastamise edasilükkamine ei  pruugi sedavõrd mõju omada.

Dakil on olemas vabanemisel elamispind koos võimalusega paigaldada sinna elektroonilise järelevalve seade. Samuti on Dakil juba praegu olemas töökoht ning tema tööandja on nõus töösuhet Dakiga jätkama. Samuti on tal olemas talle endale kuuluv äriühing. Lisaks on Dakil head suhted oma lähedastega.

Tallinna linnakohus mõistis Daki 2005. aasta novembris süüdi üheksa noore naise sugulises kuritarvitamises, kellest vaid kaks olid täisealised. Kokku on Daki süüdistuses 34 kuriteoepisoodi. Linnakohus määras Dakile seitsmeaastase vanglakaristuse.

Kaitsja kaebas otsuse edasi Tallinna ringkonnakohtusse, mis tühistas 2006. aasta märtsis Dakile määratud seitsmeaastase vangistuse ning mõistis talle uue otsusega kümneaastase vanglakaristuse. Kaitsja kaebas otsuse edasi riigikohtusse, mis ei võtnud kaebust arutlusele.

Meest on varem samalaadsete kuritegude eest kaks korda karistatud kokku 15-aastase vangistusega.

Politseinikud vahistasid Daki 2003. aasta juuli lõpus pärast seda, kui üks 17-aastane Tallinnas elav neiu kirjutas politseile avalduse, et Dak on teda seksuaalselt kuritarvitanud.

Tüdruku väitel toimus see 2003. aasta 10. juulil kella 22 ajal Pirita ranna lähedal metsas, kuhu Dak oli ta oma Mercedesega viinud. Seal käskis mees tüdrukul lahti riietuda ja kui viimane keeldus, kasutas Dak tema kallal vägivalda ja sundis suuseksile.

Mees kasutas tüdruku ähvardamiseks relva, mille politseinikud hiljem tema autost ka leidsid ning mis osutus õhupüstoliks.

Hilisema kriminaalmenetluse jooksul lisandus Daki süüdistusele veel palju seksuaalkuriteo episoode.

Daki nimi tõusis laiema avalikkuse ette 2002. aasta sügisel, kui selgus, et ta on varem seksuaalkuritegude eest 15 aastat vangis olnud, kuid juhtis Tallinna linnale kuuluvas lasteaias Kopli noorte huvikeskust.

MTÜ Keele Club Dak nime all noorteklubi pidanud perekond Dak teatas seejärel, et müüb klubi maha, sest ei pea oma tegevuse jätkamist sellise laimukampaania tingimustes võimalikuks.

Tagasi üles