Arusaamatus: kas Kaljulaid arutleb Vene panga nõukogu liikmega Eesti tuleviku üle?
Presidendi kantselei sõnul esineb president vaid kõnega!

FOTO: Facebook

Kuigi Soome suursaatkonna Facebooki postituses seisab, et Kersti Kaljulaid osaleb täna koos Vene panga nõukogu liikme Esko Ahoga Läänemere ajaloopäeva arutelul Eesti ja Soome tuleviku üle, väidab nii presidendi kantselei, kui riigikogu Eesti-Soome parlamendirühma liige Urve Tiidus, et nii see ei ole. 

«Esinejad otsivad vastuseid küsimustele: kas Eesti ja Soome vajavad uusi visioone, kes neid loob, kas neid luuakse eraldi või koos. Ajaloopäeval esinevad peale president Kersti Kaljulaidi ka Soome endine peaminister Esko Aho ning rahvusooperi nõukogu esimees Arne Mikk,» seisab Facebooki postituses.

Kuigi suursaatkonna teates on Esko Aho välja toodud Soome poliitiku ja endise peaministrina, on jäetud mainimata Aho vastutusrikas amet Sberbanki nõukogu liikmena. Sberbanki suurimaks omanikuks on Vene Föderatsiooni keskpank.

Küsimusele, miks hakkab Vene panga nõukogusse kuuluv inimene Kaljulaidiga Eesti ja Soome tuleviku üle arutlema, vastatakse presidendi kantseleist, et meie riigipea esineb ajaloopäeval vaid kõnega ning hilisemas arutelus ei osale.

Seda kinnitab ka riigikogu Eesti-Soome parlamendirühma liige Urve Tiidus. Sealjuures jätab Tiidus aga vastamata küsimustele: miks kutsutakse just Aho Eesti ja Soome tuleviku üle arutama? 

Küll aga saadab poliitik oma vastuses lühitutvustuse seminari ajaloo kohta ja soovitab üritusele kohale tulla. Ka lühitutvustuses vastuseid eelpool nimetatud küsimusele ei leidu.

Kaljulaid Facebookis tänasest sündmusest: 

«Väikeriikide - järelikult ka Eesti ja Soome - edu seisneb paindlikkuses ja võimes oma õigusruumi muutuva maailmaga ühildada, rääkisin täna 10. korda toimuval Läänemere ajaloopäeval Kuressaares. Näiteks võimaldav õigusruum ei tähenda reguleerimatust, vastupidi - hästi reguleerivat, lubavat õigusruumi, kus kaitstud on nii tegijad kui tarbijad ja kõik on oma õigustest teadlikud. Niisamuti võiks Eesti ja Soome olla esirinnas ka edaspidi. On ju Eestiski ettevalmistamisel ideed, kuidas seadusega reguleerida suhted inimese ja algoritmi vahel olenemata spetsiifilisest tehnoloogiast. Aga tööd ja mõtlemist on veel palju. Näiteks kuidas teha nii, et koolis õpetataks lastele ka edaspidi seda, mida nad juba ise Internetist poleks välja uurinud või keelt, mida nad juba ei oskaks.»

FOTO: Soome Suursaatkond

Tagasi üles