/nginx/o/2018/07/27/11039777t1hece6.jpg)
Eestis on üksjagu majapidamisi, mis ei ole liitunud kanalisatsiooniga, kuigi trass on olemas. Nüüd tahab riik teha kanalisatsiooniga liitumise kohustuslikuks.
Kanalisatsiooniga liitumine muutub kohustuslikuks
27. juuli 2018, 13:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus eelnõu muudab kohustuslikuks liitumise ühiskanalisatsiooniga piirkondades, kus vastav trass on olemas, teatas keskkonnaministeerium.
«Ehk lihtsalt öeldes – juhul kui sul on reovee puhastamiseks oma süsteem ja sellega on kõik korras, siis ei pea sa ühiskanalisatsiooniga liituma. Aga kui süsteem ei ole korras, on kaks võimalust: kas teha süsteem korda või liituda ühiskanalisatsiooniga,» selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler. Ta lisas, et liitumine on üldjuhul odavam ja pikaajaliselt ka mugavam.
Eelnõu järgi peab vee-ettevõtja üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel, kus ei ole ühiskanalisatsioonitorustikku välja ehitatud, pakkuma purgimisteenust ühiskanalisatsiooni teenuse hinnaga.
«Eestis on ühiskanalisatsiooni juhitava reovee keskmine kuupmeetrihind 1,7 eurot. Kui autoga viiakse korraga ära näiteks 10 kuupmeetrit reovett, siis läheks purgimisteenus sellele majapidamisele maksma 17 eurot, samal ajal kui vabal turul on purgimisteenuse hinnad 50–80 eurot kord,» tõi minister Kiisler võrdluse.
Piirkondades, kus on üle 2000 tarbija (ehk on ka suur reostuskoormus) on ühiskanalisatsiooni rajamine kohustuslik. Seega on piirkonna elanikel õigustatud ootus saada ühiskanalisatsiooni teenust.
Keskkonnaministeeriumi teatel leidub aga siiani kohti, kus ühiskanalisatsioon on siiski välja ehitamata tehnilistel põhjustel või kus omavalitsus on jätnud seadusest tuleneva kohustuse täitmata näiteks rahaliste raskuste tõttu.
Seepärast ei saa seada kehvemasse olukorda neid inimesi, kellele ühiskanalisatsiooni ei ole välja ehitatud ja kes peavad kasutama kogumismahuteid, sest üle 2000 tarbijaga reoveekogumisalal on omapuhasti kasutamine keelatud. Selliseid piirkondi on Eestis 57 ja need on leitavad Keskkonnaregistrist.
Eelnõus on senisest täpsemalt lahti kirjutatud veehinna vaidlustamise protsess. See võimaldab tarbijal tulevikus esitada kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses pannakse paika riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ning tarbijate õigused ja kohustused: tarbija veega varustamiseks ühisveevärgi kaudu; reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni kaudu; vee puhastamiseks. Veeteenus on üldhuviteenus, mis peab olema kättesaadav ja taskukohane kõigile Eesti elanikele.