Kohalike omavalitsuste liitmisel ei ole õige kasutada riigi sundi, riik saab ühineda soovijaid vaid toetada ja seda näiteks läbi ühinemistoetuste, leiab riigikogu maaelukomisjoni liige Meelis Mälberg.
Meelis Mälberg: riigi sundi ei saa KOVide liitmisel kasutada
10. oktoober 2011, 17:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Reformierakond on alati olnud seisukohal, et omavalitsuste koostööd tuleb toetada, kuid jõuga ühinemisele sundimine, kaartide joonistamine ja piiride ümber kemplemine on asendustegevus,» ütles Mälberg Postimees.ee'le.
Endise Räpina linnapea ja Otepää vallavanemana on reformierakondlasest Mälbergil vahetu kogemus kohalike omavalitsuste liitmisprotsessist.
Mälberg oli Räpina linna ja valla ühinemise juures 2002. aastal ning ta leiab, et piirkond sai ühinemisest vaid hoogu juurde. Hiljem töötas Mälberg vallavanemana Otepää vallas, mis moodustati 1999. aastal Otepää linna ja Pühajärve valla ühinemisel.
Mälbergi hinnangul on nii Räpina kui Otepää kujunenud tõmbekeskusteks neid ümbritsevatele valdadele. «Mõlemad linnad koos tagamaaga on juba ammu moodustanud terviku,» tõdeb ta. Mälberg rääkis, et piirkonna ainukeses keskharidust andvas koolis ei õpi ammu vaid oma valla lapsed ning enamik eluks vajalikke teenuseid – kauplused, pank, postkontor – on keskuses olemas. Mõlemas keskuses on ka oma haigla, mille teenuseid kasutavad inimesed ümbritsevatestki valdadest. Õnnetusjuhtumite korral tuleb appi politsei ja päästeenistus, mis füüsiliselt asuvad samuti keskuses.
«Viimastel aastatel on Räpina valda investeeritud üle poole miljardi krooni Euroopa Liidu, riigi, omavalitsuse ning eraettevõtjate raha. Kunagise Räpina linnapeana tunnen uhkust, et üheksa aastat tagasi tehtud liitumisotsus on loonud selge aluse tänasele silmnähtavale arengule,» lisas Mälberg.
Samas tõdes riigikogulane, et Eestis on häid näiteid ka omavalitsuste koostööst ühinemiseta, puudutagu see siis hariduskorraldust, veemajandust või ühistranspordi probleeme.
Täna avalikustatud kohalike omavalitsuste võimekust käsitlev uuring kinnitas, et minivallad ei saa hakkama. Regionaalminister Siim Kiisler leiab, et umbes 25 000 elanikku on piir, kust alates suudavad omavalitsused täita neile seadustega pandud kohustusi elanike ees.