Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Teder: riigikogu võttis oma immuniteedi vaikselt ära

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Õiguskantsler Indrek Teder. | FOTO: Peeter Langovits

Riigikogu sisuliselt loobus oma puutumatusest, andes selle üle otsustamise riigikogult õiguskantsleri ainupädevusse, märkis õiguskantsler Indrek Teder riigikogu ees peetud kõnes. Tema hinnangul oleks selleks pidanud põhiseadust muutma.

Ta tõi välja, et kuni 31. augustini kehtinud seaduse järgi võis immuniteediga kaitstud kõrgema riigiametniku, sealhulgas riigikogu liikme kahtlustatavana kinni pidada ja vahistada, tema suhtes läbiotsimist teha, vara arestida jne alles pärast seda, kui süüdistusakti koostamiseks on riigikogu nõusoleku andnud.

Alates 1. septembrist on selleks aga vaja vaid õiguskantsleri nõusolekut. Teder imestas, et debatti sellele ei eelnenud.

«Eelnõu algses variandis ei sisaldunud eelkirjeldatud muudatust. Eelnõu materjalidest selgub, et muudatuse algatas õiguskomisjon. Seletuskirjas eelnõu teise teksti juurde on üksnes märgitud, et kaasajastatakse sätte sõnastust, kuna loetletud menetlustoiminguid on vaja eelduslikult faasis, kus süüdistusakti koostamiseks ei ole kindlasti veel piisavalt tõendeid ning seega võib süüdistusaktiks nõusoleku taotlemist pidada kaudselt isegi süütuse presumptsiooni rikkumiseks,» märkis õiguskantsler oma kõnes.

«Ma võiksin ju ironiseerida, et tänan usalduse eest – parlament on delegeerinud oma ainupädevuse immuniteedi valdkonnas ühele isikule - aga selline delegeerimine on väga küsitav põhiseaduse sätte ja mõtte valguses,» leidis õiguskantsler.

«Sisuliselt tõstetakse «immuniteet» tühjaks - riigikogu liiget saab praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt kahtlustatavana vahistada ilma parlamendi otsustuseta, loodetavasti siiski mitte ilma kohtuniku otsuseta. «Kriminaalvastutusele võtmine üksnes Riigikogu koosseisu nõusolekul» sisustatakse pelgalt süüdistusakti esitamisega,» selgitas õiguskantsler.

Lisaks osutas õiguskantsler, et sellega on ta muudetud siduva otsuse tegijaks, mis läheb täielikult vastuollu õiguskantsleri olemusega ning teiseks puuduvad seaduses mistahes kriteeriumid, millele tuginedes ta sellise nõusoleku menetlustoimingu tegemiseks võib anda võib või kuna peab keelduma.

«Seega on riigikogu ilma sisulise avaliku debatita muutnud sisutühjaks parlamendi toimimise ühe suure, põhiseaduses otsesõnu nimetatud tagatise – riigikogu liikme puutumatuse instituudi. Kui parlamendil on tegelikult tahe puutumatuse instituudist kui sellisest loobuda, siis on see võimalik, kuid seda saab teha põhiseadust muutes. Aga debatt selle üle peab toimuma avalikult,» ütles Indrek Teder.

Teder lisas, et tal oli õiguskomisjoni ja justiitsministeeriumiga dialoog vaid ühe väljendi osas, mis lõpuks jäi ka seadusse sisse - et õiguskantsler peaks alates 1. septembrist hakkama hindama ka selle süüdistusakti poliitilisust. «Minu jaoks on see arusaamatu,» ütles õiguskantsler.

«Te võiksite muidugi öelda, et kui õiguskantsler näeb kuskil puudujääke, tehku siis kõnepuldist vastav ettepanek. Võib-olla ma seda teengi, aga ma ei ole lihtsalt jõudnud,» lisas Teder.

Rida muid küsitavusi

Riigikogu liige Andres Anvelt tundis huvi, mida riigikogu peaks nüüd tegema, millist seadust muutma hakkama, et väljatoodud vastuolud eemaldada.

Teder tõi välja, et tegelikult on immuniteeti puudutav peatükk üldse omapärane ja õiguskantsleri positsioon seal on küllaltki kummaline. «Ma olen alati püstitanud küsimuse enda ees, et kes see õiguskantsler täpselt on? Ta ei ole kohtunik, prokurör ega advokaat. Ta ei ole üldse kriminaalmenetluslik isik. Ta on teatud täiendav kontroll. Samas me oleme sõltumatu kohtuvõimuga riik. Kohus mõistab õigust. See on selline komplitseeritud küsimus, aga ma leian, et komplitseeritud küsimusi ei peaks kiirkorras lahendama,» põhjendas Teder.

Muuhulgas võib selle seaduse rakendamisel kerkida üles ka teisi küsimusi. «Riigikogu liikme mandaat lõpeb süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega. Kui keegi on vahi alla võetud, kuidas ta seda vaba mandaati realiseerib – hääletab, osaleb komisjonis? Mina ei tea! Kas siis konveeritakse siia saali? Ma ei kujuta ette!» arutles õiguskantsler.

Tagasi üles