Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Vaher: parlamendiliikmele süüdistusakti koostamiseks on ikka riigikogu luba vaja

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Siseminister Ken-Marti Vaher. | FOTO: Peeter Kümmel

Siseminister Ken-Marti Vaher ütles, et parlamendiliikme vahistamiseks või teiste menetlustoimingute tegemiseks piisab õiguskantsleri loast, sest tegu on menetluse varase faasiga, mis süüdistusakti veel pole koostatud. Seda osa, et süüdistusakti koostamiseks riigikogu nõusoleku peab andma, ei muudetud.

Õiguskantsler Indrek Teder ütles täna, et riigikogu sisuliselt loobus oma immuniteedist, andes selle üle otsustamise riigikogult õiguskantsleri ainupädevusse. Tema hinnangul oleks selleks pidanud põhiseadust muutma pärast avalikku debatti selle üle.

«Selleks, et teha menetlustoiminguid, millega teoreetiliselt alles menetlust alustatakse (näiteks kahtlustatavana kinni pidamine või läbivaatus) oleks pidanud võtma süüdistusakti koostamiseks riigikogu nõusoleku. Nimetatud faasis süüdistusakti koostamiseks nõusoleku võtmine läheks vastuollu süütuse presumptsiooniga. Muudatuse kohaselt võetakse õiguskantsleri nõusolek üksnes menetlustoiminguks, mitte süüdistusakti koostamiseks,» rõhutas Vaher, kes oli seadusmuudatuste vastuvõtmise ajal riigikogu õiguskomisjoni esimees.

«Muudatus oli ajendatud sellest, et praktikas ei ole sageli selles kriminaalmenetluse faasis veel piisavalt andmeid, et süüdistuskokkuvõtet koostada,» põhjendas Vaher Postimehele, miks sellist muudatust vajalikuks peeti.

«Ka enne uute muudatuste jõustumist kehtinud kriminaalmenetluse seadustik lubas esimese astme kuritegude puhul riigikogu liiget või kohtunikku vahistada ilma nõusolekuta. Sama printsiip on olemas ka täna kehtivas kriminaalmenetluses,» leidis ta.

«Kõnealune muudatus puudutab presidendi, valitsuse liikme, riigikogu liikme, riigikontrolöri, riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku kahtlustatavana kinni pidamist, tema suhtes tõkendi kohaldamist, vara arestimist ning läbivaatust. Täna kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 377 kohaselt võib mõnda neist toimingutest teha, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel õiguskantsleri nõusolek. Varem oli ka sellistel juhtudel vajalik riigikogu nõusolek süüdistuskokkuvõtte koostamiseks,» märkis Vaher.

Tema sõnul lisati see muudatus kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõusse mullu novembris justiitsministeeriumi juures tegutsenud töögrupi ettepanekul, kuhu kuulusid justiitsministeeriumi esindajad, kohtute, advokatuuri ja prokuratuuri esindajad.

«Täna kehtiv kriminaalmenetluse seadustik näeb endiselt ette, et ettepaneku presidendi, valitsuse liikme, riigikogu liikme, riigikontrolöri, riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks teeb riigikogule õiguskantsler riigi peaprokuröri taotluse alusel. Ning õiguskantsleri ettepanekut menetleb riigikogu oma kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Selles osas muudatusi ei ole,» selgitas Vaher.



-
Kriminaalmenetluse seadustik, § 377 lõige 1
Varem:
Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku võib kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkendit ning toimetada läbiotsimist, vara arestimist, vaatlust ja läbivaatust, kui tema kohta süüdistusakti koostamiseks on saadud Riigikogult nõusolek.

Alates 1. september 2011:
Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku võib kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkendit, vara arestimist ning läbivaatust, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel õiguskantsleri nõusolek.

Tagasi üles