Käosaare sõnul võtab täielikule eestikeelsele õppele üleminek kaua aega

Integratsiooni Sihtasutuse juht Irene Käosaar Foto: Sander Ilvest / Postimees

Integratsiooni Sihtasutuse juhi Irene Käosaare sõnul võtab täielikule eesti keelsele õppele üleminek väga kaua aega ning sellega kiirustamine toob kaasa hulgaliselt probleeme, näiteks eesti keele õpetajate nappuse ja tuhandete praeguste vene koolide õpetajate töötuks jäämise.

Täielikule eesti keelsele õppele üleminekut lasteaedades ja koolides on toetanud eelkõige Reformierakonna ja Isamaa poliitikud.

«Me peame kokku leppima mida tähendab mõiste «ainult eestikeelne haridus». Me ju tahame, et meie lapsed õpiksid inglise keelt, et nad õpiksid prantsuse keelt, me tegelikult tahame, et eesti lapsed õpiksid ka rohkem vene keelt. Keelte paljusus ei piirdu ju ainult eesti ja vene keelega,» rääkis Käosaar veebisaatele «Otse Postimehest» antud intervjuus. «Kui me seame mingeid piiranguid, siis me peame alati vaatama, mida see ka teisele poolele tähendab. See ei tähenda ju seda, et eesti koolis võid sa õppida ainult inglise keeles, aga vene koolis pead sa õppima ainult eesti keeles,» lisas ta.

Sihtasutuse juht ütles, et kui täielikult eestikeelse haridusmudeli raames on võimalik õppida teisi keeli, siis on kõik hästi. Käosaare sõnul pooldab ta isiklikult 60:40 mudelit, mis tähendab, et 60 protsenti õppemahust oleks eesti keeles ja 40 protsenti ükskõik millises teises keeles. «See tagaks näiteks, et vene laps saaks lisaks eesti keelele õppida vene keelt ja Vene kultuuri ja võib-olla ka mõnda ainet vene keeles,» märkis Käosaar. «Me ei taha ju, et vene intelligents ja sügava Vene kultuuritaustaga inimesed Eestist kaoksid.»

Käosaar hoiatas, et ainult eestikeelsele õppele üleminek tähendaks vähemalt paari tuhande tänase õpetaja väljavahetamist. «Esiteks jääb 2000-3000 õpetajat tööta, nemad on keskeltläbi 50-aastased ja vanemad naised piirkondades, kus töötus on Eesti keskmisest suurem. See on tõsine sotsiaalne probleem, mille tuleb mõelda,» rääkis Käosaar. «Teiseks on küsimust, kes ja kust tulevad nende asemele. Kindlasti ei ole see number nii suur, kasvõi sellepärast, et paljudes kohtades on koolivõrk korda tegemata ning ilmselt on ka õpetajaid, kes täna töötavad osalise koormusega. Aga ikkagi peaks meil olema üks eesti keele õpetajaid tootev masin. Ma ei tea täna, kus see masin on,» sõnas Käosaar.

Integratsiooni Sihtasutuse juhi sõnul ei puuduta eesti keele õpetajate nappus ainult vene koole, kuna ka eestikeelsetes koolides on puudu eesti keele õpetajaid. «Meie eesmärgiks on ühtlaselt tugev haridus ja seetõttu me ei saa teha ka niimoodi, et võtame tööturul üle jäänud inimesed, õpetame neile kiirkorras pisut pedagoogikat ja suuname siis vene koolidesse eesti keelt õpetama,» ütles Käosaar. Lisaks jäävad tema sõnul Eestis alles mõned keelelised enklaavid – näiteks Narva – kus sajaprotsendilist keeleõpet rakendada oleks kasvõi ümbritseva keelekeskkonna tõttu keeruline.