Amsterdami nullpunkt lisab Munamäele sentimeetreid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kõrgusmõõdustiku mõõtmistööd Iklas.

FOTO: Planserk

Kui seni oli Eestis kasutusel olev kõrguste süsteem seotud merepinna keskmise tasemega Kroonlinnas, siis tulevikus hakatakse kõrgusi arvestama hoopis Amsterdami nullpunkti järgi. Lähiaastatel kehtima hakkav uus süsteem peaks Munamäe tegema pisut kõrgemaks.

«Kogu Euroopas hakkab kehtima ühtne süsteem. Praegu võib olla nii, et kui jõuad ühest riigist teise ja kuigi tee võib näiliselt olla sile, on numbriliselt hüpe sees,» selgitas maa-ameti tellimusel Eestis mõõtmistöid tegeva geodeesiaettevõtte Planserk peainsener Andres Rüdja.

Ta rõhutas, et tegu on arvutusliku erinevusega ja numbriliselt ei ole vahed väga suured, aga sellegipoolest peaks uuele süsteemile üle minnes Munamägi umbes 20 cm kõrgust juurde saama. «Munamägi ise muidugi kõrgemaks ei lähe, aga erinevus tuleneb sellest, kust neid kõrgusi lugema hakatakse, kas Kroonlinnast või Amsterdamist,» toonitas ta.

«Näiteks Läänemerel sõitva laeva kapten peab sildudes arvestama sügavusi ja kui igas riigis oleks süsteem erinev, siis oleks see päris keeruline protsess. Kui süsteem on üks, siis kasutatakse ühtseid andmeid, see teeb asja palju ohutamaks ja majanduslikult palju efektiivsemaks,» selgitas Rüdja ühtse süsteemi vajalikkust.

Kui seni oli Ida-Euroopas kasutusel Kroonlinna nullist lähtuv süsteem, siis nö vanas Euroopas oli käigus mitu erinevat süsteemi. «Hispaanias oli see vahe poolmeetrit,» tõi mees näite. Rüdja sõnul läksid Põhjamaad ühtsele Euroopa süsteemile üle juba paar aastat tagasi.

«Euroopa Liidus on osa riike majanduslikult tugevamad ja eks neil ole seda sõnaõigust rohkem. Pealegi oli nii Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis juba varem Amsterdami nullpunkt kasutusel,» selgitas Rüdja, miks valiti Euroopa ühtse kõrgussüsteemi lähtepunktiks just Amsterdam. «Pealegi Euroopa kaarti vaadates asub see üsna keskel,» lisas ta.

Uue kõrgussüsteemi kasutuselevõtt mõjutab Rüdja sõnul näiteks neid, kes ehitavad teid või kanalisatsioonisüsteeme, kuna neil muutuvad kõik algandmed. Tema teada loobub Eesti Kroonlinna nullpunkti kasutamisest lähiaastatel ning mingit ülemineku aega, kui kasutusel oleksid kahe eri süsteemi kõrgusandmed, ei tule. «Kui neid (algandmeid –toim) segamini hakata kasutama, siis võib tulevikus juhtuda, et kanalisatsioon töötab vastupidi,» rääkis insener.

Rüdja sõnul on Eesti uuele süsteemile üleminekut juba pikalt ettevalmistanud ning mõõtmistöid on tehtud pea kümme aastat. Homme toimuvad Eesti-Läti piiril Mõisakülas viimased rahvusvahelised geodeetilised mõõtmised, et Eestil ja Lätil oleks võimalik ühenduda Euroopa kõrgusvõrguga.

Maa-ametist ei osatud öelda, millal üleminek uuele süsteemile täpselt toimub. «Ühtse kõrgussüsteemi kehtestamine sõltub paljudest asjaoludest, mitmes riigis on veel mõned tööd lõpetamise järgus, vajalik on teostada vastavad arvutused ja muud toimingud. Ettevalmistus üleminekuks võtab aega veel vähemalt mõned aastad,» kinnitati maa-ametist.

Euroopa kõrgusvõrk saab alguse Atlandi ookeani kaldalt ja ulatub Põhja-Jäämereni. Selle loomiseks rajavad riigid esmalt oma territooriumitel nn kõrgusvõrgud. Tegemist on äärmist täpsust nõudva valdkonnaga – kõrguste
erinevusi maamõõdumärkide, reeperite, vahel mõõdetakse täpsusega ±0.2 millimeetrit ühe kilomeetri kohta.

Võrkude valmimisel ühendatakse need riikide piiridel mõõtmistega. Traditsiooniliselt tehakse seda mõlema riigi geodeetide poolt samaaegselt. Peale mõõtmiste lõppu viiakse läbi arvutused, kõrgused arvutatakse lähtuvalt kokkulepitud algkõrgusest.

Tagasi üles