Politoloog Rein Taagepera hinnangul ei maksa eestlastel olla oma keele suhtes ei liiga avatud ega liiga suletud, vaid üritada leida kasulik kesktee.
Taagepera: meid ohustab nii liigne avatus kui suletus
12. oktoober 2011, 07:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui septembris Eestit külastanud maailmas kõrgelt tunnustatud politoloog Pippa Norris rääkis, et korraga on võimalik olla nii kosmopoliit kui eestlane, pidas suur osa lugejaid teadlase mõtteid eestluse vastaseks ajupesuks.
Ühe eksperdina Postimees.ee palvel seda dilemmat kommenteerinud Taagepera tõi seepeale näite 50 aasta tagusest ajast, kui ta kohtas Strasbourgi Vaba Euroopa Ülikoolis tõlkijat ja kolonialismiuurijat Ivo Ilistet.
«Kui minu 17 pagulasaastat olid olnud jagatud Saksamaa, Maroko ja Kanada vahel, siis tema oli olnud pidevalt Rootsis. Tema oli rootsi kultuuri ilmselt niivõrd sisse sulanud, et küsisin temalt lõpuks, kumb ta siis on, eestlane või rootslane,» rääkis Taagepera.
«Olen 80 protsenti rootslane,» olevat Iliste vastanud, pidanud hetke vahet ja lisanud: «Ja 80 protsenti eestlane, seega 160 protsenti inimene.»
«Nii see võib olla tõesti,» kommenteeris Taagepera. «Näiteks luuletaja Ivar Ivask oli kultuuri ja keele poolest ehk 100 protsenti eestlane, 70 protsenti lätlane ja sinna juurde austerlassakslane, ladinaameeriklane ja mida veel. Samal ajal olen kohanud inimesi, kel kahtlemata on ainult üks taust, ent sealgi ei anna välja täit mõõtu.»
Taagepera väitel on väheste kõnelejatega keeled ohus ja seda lausa kahelt poolt: olles kas liiga avatud või liiga suletud.
«Kui omaenda pärandile mujalt juurde võtta, siis see rikastab ja teeb tugevaks. Kui omaenda pärandit muuga valimatult asendada, siis see vaesustab ja nõrgestab,» rääkis ta. «On näiteks hale, kui täielikult on hõivangueelsed jõululaulud asendunud inglispärastega.»
Taagepera väitel ei ole õige Norrise paralleel eestlaste ja lääne-euroopa väikeriikide vahel, sest näiteks belgia rahvust pole olemas ning hollandlasi on kümme korda rohkem kui Eestis elanikke kokku.
«Suurim oht eesti keelele on see, et maad ei täideta enam lastega. Maa täidavad varem-hiljem muukeelsed sisserändajad, kui oma rahvas aru pähe ja südamesse ei võta,» leidis ta.
Septembri lõpus Eestit külastanud maailmas kõrgelt tunnustatud politoloog Pippa Norris rääkis intervjuus Postimees.ee'le, et Eesti on üks kosmopoliitlikumaid riike maailmas. Tema sõnul ei peaks me seda pelgama, sest korraga on võimalik jääda eestlaseks ning saada maailmakodanikuks.