David Vseviov: lahendused ei peitu vaenulike loosungite taga

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ajaloolane David Vseviov

FOTO: Kuvatõmmis videost

Suuresti ühe erakonna juhtimisel Eesti poliitikas aina tavalisemaks muutuv tabuteemade puudumine, viha külvamine ning vaenulikud loosungid on ajaloolase David Vseviovi sõnul üsna murettekitavad, sest ühel hetkel võivad sõnadest teod saada. 

Mõned päevad tagasi kirjutas Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda (EKRE) kuuluv Saaremaa volikogu liige Mart Saarso oma Facebooki seinale terava postituse, milles nimetas LGBT kogukonda «100 protsenti vaimseteks invaliidideks» ja tegi ettepaneku neilt valimisõigus ära võtta. Erakonna esimees Mart Helme Saarsod hukka ei mõistnud ja lisas omalt poolt, et kui tutvuda erinevate sotsiaalsete sugude (ing k gender - toim) nimistuga, siis on ilmne, et tegemist on «mingi ajulise nihkega». 

EKRE on ka varemalt esitanud vastuolulisi väiteid. Paar kuud tagasi kurtis Mart Helme Lihulas peetud kõnes, et Tallinnas on liiga palju mustanahalisi ning väitis, et neile vastu pead koputades on tegemist «õõnespuiduga». Praeguse EKRE riigikogu fraktsiooni juhataja Martin Helme suust kõlas mõned aastat tagasi aga väide, et Eesti immigratsioonipoliitikas peaks kehtima reegel «kui on must, näita ust». 

Tänases poliitilises kultuuris pole selliste loosungite esitamises aga midagi enneolematut, sõnas Vseviov ja lisas, et eriti tugevalt paistab see silma just valimistele eelneval perioodil. Väga ilmekas näide sellest on ajaloolase sõnul paar aastat tagasi Ameerika Ühendriikides toimunud presidendivalimised, mis tugevalt eristus kõigist eelnevatest kampaaniatest.

«Üldiselt on mul tunne, et mingeid eetilisi piire enam ei ole,» ütles Vseviov ja lisas, et ehkki poliitikas on pikka aega kehtinud teatud tabuteemad, siis nüüd paistab, et need on kaduma hakanud ja vaikimisi kokkulepped enam ei kehti. Eesti puhul võiks tema meelest erandina ehk välja tuua välispoliitika. «Me ei kuule otseseid üleskutseid NATOst lahkuda. Need on väga markantsed hääled, kes seda räägivad ja poliitilise jõuna neid ei saa defineerida.» 

Aina valjemalt kõlavad fašistlikud ilmingud pole omased ainult Eestile, vaid peegeldavad maailmas tervikuna toimuvat, rääkis Vseviov, kelle sõnul on vähetõenäoline, et siin midagi tekkida võiks, kui ülejäänud maailmas puhuks teistsugused poliitilised tuuled. 

Ajaloolase sõnul on tegemist murettekitava ilminguga, sest loosungite taga ei peitu lahendusi. «Paar päeva tagasi kirjutas Mihkel Mutt väga mõistliku artikli, mis puudutas eesti keele ja rahvuse säilimist. See ei sõltu ju sellest, kui me ei lase paari mustanahalist sisse või saadame kõik LGBT inimesed Eestist välja,» ütles ta. 

Ent on ka teine ja murettekitavam põhjus muretseda, sõnas ajaloolane. «Kui me külvame viha ja vaenu, siis ei saa välistada, et mõned inimesed lähevad sõnadelt üle tegudele. Ent need on kurjad teod.»

Tagasi üles