«Pealtnägija»: asjatud kõned hädaabinumbrile võivad takistada abivajajaid

Hädaabinumbritele tehakse palju tühikõnesid.

FOTO: Corbis / Scanpix

Hädaabinumbrile või politseile tehtavad asjatud segajad võivad takistada tõeliste abivajajate liinile pääsemist.

Ligi kahe miljoni kõne hulka, mis aastas hädaabinumbrile 112 ja politsei numbrile 110 saabuvad, mahub hulganisti sõgedat ja šokeerivat teksti, kirjeldab tänane ETV saade «Pealtnägija».

On neid, kes tapavad igavust, teevad lolli nalja või keda mõjutab täiskuu, aga kõige enam tühikõnesid teevad kodanikud, kes on pruukinud liiga palju alkoholi.

Võrreldes tänaval patrullimisega või tulekahju kustutamisega tundub kõnekeskuse töö lihtne, kuid see on petlik.

«Ka vormikandja on inimene ja ka meil on emotsioonid,» räägib vanemkomissar Vahur Tamuri. Tema sõnul on juhtumeid, kui ka parimad töötajad sõimu ja telefoniterrori tõttu murduvad.

«On olnud olukord, kus minu vahetuses läks üks väga hea töötaja lausa ravile selle pärast,» kirjeldab ta.

Näiteks hädaabinumbri 112 teadaolev rekord on seitsme tunni sees 210 asjatut kõnet ühelt inimeselt.

Seetõttu saab iga aasta kümmekond kõige tüütumat või ropumat telefoniterroristi kuni 18 000 kroonise trahviga karistada.

Statistiliselt saadab politsei ekipaaži välja iga 3-4 kõne peale, päästeteenistus iga 7. kõne peale.

Praegu on kõnekeskuses vaikus enne tormi, sest aasta üks haripunkte ootab ees kahe nädala pärast – aastavahetus on traditsiooniline tühikõnede haripunkt.

Tagasi üles