Riik plaanib hakata kärpima eripensioni (I pensionisammast) nendel inimestel, kes on liitunud II pensionisambaga. Kui praegu väheneb II pensionisambaga liitunutel riigipoolne osa (I sammas) nelja protsendi võrra, siis eripensioni saajad on sellest kõrvale jäänud. Nüüd plaanib riik ka nende eripensioni kärpima hakata.
«Üks argument on see, et meil on vaja pensionireform lõpuni viia, aga tegelikult veelgi tähtsam on, et meil on vaja tagada inimeste võrdne kohtlemine ja ka nende (eripensioni saajate – toim) suhtes tuleks rakendada I pensionisamba vähendamist,» selgitas kavandatavat muudatust sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Merle Malvet.
Ta selgitas, et muudatus puudutaks neid, kelle pension arvutatakse ametikoha palgast (nt politseiametnikud, kaitseväelased, kohtunikud, prokurörid, riigikogu liikmed jt) lähtuvalt, mitte tavalise pensionivalemi alusel.
Malveti sõnul pole praegu võimalik öelda, mis kujul ja millal see plaan ellu viiakse. Esialgu on täpselt teada vaid see, et sotsiaalministeerium peab detsembris esitama valitsusele eripensionide reformi edasise ajakava. «Me muidugi ei tea, kuidas valitsus seda otsustab, aga praegu on see põhimõttelise küsimusena laual,» rääkis ta.
Malveti sõnul võib eripensionide kärpimisel probleeme tekkida sellest, et selle saajate väitel ei öeldud neile II pensionisambaga liitudes, et ka nende eripensioni (I sammast) võidakse vähendada. Ning enne kärpeid tuleks kindlaks teha, kas neil võis olla õigustatud ootus või mitte.
«Ma arvan, et ei saa olla õigustatud ootust, sest kõigil teistel reformi tulemusena I pensionisammas vähenes,» sõnas Malvet.
Ametniku kinnitusel pääsevad kärpest need, kes juba saavad eripensioni. «Tüüpiliselt oleme teinud kõiki muudatusi edasiulatuvalt. Eripensionireformist rääkides oleme öelnud, et need, kellel on pikad staažid, jääksid vanasse süsteemi,» selgitas ta.
Malveti sõnul puudutavad suuremad muudatused ikkagi neid, kel on vähem kui pool eripensioni saamiseks nõutavast staažist. «Selle muudatuse tegemisel saame rääkida eelkõige inimestest, kellele ei ole veel eripensionit määratud. Kui me üldse midagi teeme, siis nendele, kellel ei saa õigustatud ootusi olla,» kinnitas ta.
Kui palju eripensionide kärbe raha kokku hoida aitaks, pole Malveti sõnul võimalik öelda, kuna kokkuhoid sõltub lisaks vähendamise protsendile ka potentsiaalsete eripensioni saajate liitumisest II pensionisambaga. Samas kinnitas ametnik, et kokkuhoid ei ole eesmärgiks omaette. «Küsimus on põhimõtteline – pensionireformi tulemusena kogumispensioniga liitunud isikutel I samba pension üldjuhul väheneb. See reformi põhimõte on eripensionite osas jäänud rakendamata,» toonitas ta.
Malveti kinnitusel ei puuduta eripensionide kärbe riigiametnikke ja päästeametnikke, kuna nende pensionilisa arvutatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatud pensionilt. «Kui ametnik või päästeteenistuja on liitunud II pensionisambaga, on tema pension ja pensionilisa juba selle võrra väiksemad. Seetõttu neile teist korda seda meedet ei rakendata,» selgitas ta.
Riik on ette võtnud suure eripensionide reformi. Selle esimese sammuna kaotatakse ära õiguskantsleri kantselei ja riigikontrolli töötajate eripensionid. Järgmisena ongi kavas II pensionisambaga liitunute eripensionite kärbe.