Palkmaja kvaliteedi tagab standardipõhine ehitus

Fotol on palkhoone ehitus jäänud seisma ja üleliigne tihendusmaterjal jäänud lõikamata. Lisaks on palgid ilmastiku mõju eest kaitsmata. Foto: Andres Madalik

Palkmaja on hubane ja keskkonnasõbralik elamu, mille ehitamisel on Eestis sajandite­pikkused traditsioonid ning mille eluiga võib õigeid ehitusvõtteid kasutades kesta samuti sajandeid. Selleks, et ehitamisel oleks tulemuseks kvaliteetne ja kauakes­tev palkmaja, tuleb järgida kindlaksmäära­tud standardeid palk­ehitistele ning nõuda seda ka töövõtjatelt.

Tänavu märtsis kinnitas Eesti Puitmajaliit (EPML) standardid palk­­ehitistele, eesmärgiga luua tootjatele ja klientidele ühtne alus, millest palkmaja ehitamisel juhinduda.

Palkmaja kvaliteedi kindlustab üldjuhul professionaalne majatootja ja palkehitiste vallas pädeva ehitusjärelevalve spetsialisti kaasamine ehitusprotsessi. Maja soovitud kvaliteedi saab täiendavalt kindlustada aga ka standardite abil – võttes viimased aluseks juba ehitustööde eeletapis ja leppides standardikohases ehitamises kokku lepingu sõlmimisel majatootja või ehitajaga.

Standardist lühidalt

Standardid sisaldavad nõudeid nii materjalide kvaliteedile kui ka üldiste ehitusnõuetega kooskõlas olevale ehitusprotsessile. Näiteks leidub standardis tõik, et ehitusplatsil peab majakomplekt olema kindlasti ladustatud ilmastikukindlalt.

Sooja- ja tuulepidavuse tagamiseks on vajalik palkide liitekohtade tihendamine projektis ette nähtud nõuete kohaselt, sealhulgas tuleb arvestada kasutatava materjali eripäraga.

Samuti on üldnõuetena tähtis palkide vahelt nähtavaks jäänud tihendusmaterjal õigeaegselt ära lõigata, et vesi ei satuks materjali kaudu palkide vahele.

Uste- ja aknalengide paigaldamisel palkhoones tuleb piida ülaosa ja palgi vahele jätta projektis ette nähtud vajumisvaru, mis tihendatakse vajumist võimaldava isolatsioonimaterjaliga.

Oluliste teguritena toob standard välja ka palkmaja vajumisest tingitud eripärad. Seinatarindi vajumise võimaldamiseks tuleks avatäited ühendada palkseinaga tenderpostide abil. Mittevajuvad seinad tuleb aga ühendada lae ja/või seintega vajumist võimaldaval viisil ja vajumisvahe katta vajadusel piirdelauaga.

Sageli soovitakse ehitada palkmajale ka teine korrus, ent kui teise korruse kandevseinad on harilikud palkseinad, tuleb kasutada kandekonstruktsioonina pärlinit ehk katusekonstruktsioonis piki maja kulgevat kandvat palki, millele toetuvad sarikad.

Lisaks üldistele nõuetele näeb standard ette ka täpsed tingimused varale, avatäidetele, põrandatele, vahelagedele, tugipostidele ja katusetarinditele ning käsitleb seinte soojustamist, palkseina tihendamist ja seinte jäigastamist.

Praagi hulk kasvab

Ehituseksperdi Andres Madaliku sõnul mitmekordistus käesoleva aasta suvekuudel päringute hulk seoses palkmaja ehitusega seonduvate probleemidega. Enamasti ei puuduta probleemid palkosa ja selle valmistamist, vaid on seotud projekteerimise ning maja täielikult valmis ehitamisega. Üha enam esineb probleeme ka ehitustööde seiskumisega.

Tüüpvead palkmaja ehitusel saavad sageli alguse mitte­kvalifitseeritud palkmajaehitajate kaasamisest, kel võib olla küll varasem palkseina valmistamise kogemus, kuid puudub peatöövõtu kogemus palkmaja täielikul valmistamisel.

Teisalt hoitakse Madaliku hinnangul tihti kokku ka ehitusjärelevalve pealt. Tellija korraldab ehitamise ja järelevalve läbi ettevõtte, kel puudub varasem palkmaja ehitamise kogemus või viib ehitustööd lõpuni ise.
Madaliku sõnul tuleb palkmaja ehitamist planeerival inimesel kaasata järelevalve või palkehitiste spetsialist kindlasti juba enne maja projekteerimist ja lepingu tegemist töövõtjaga, sealhulgas on oluline, et järgitaks standardis esitatud soovitusi.

«Võimalusel tuleb ehitustööd tellida ühelt firmalt, siis on, kellelt küsida,» rõhutab Madalik. «Vastasel korral on tõenäoline, et garantiiprobleemid tuleb tellijal ise lahendada.»

Tüüpvead palkmaja ehitamisel

Projekt ei sobi palkmajale.
Kasutatakse valesid lahendusi, iseäranis, kui palkmaja teine korrus on samuti palkidest. Ei tagata, et kõik palkseinad oleksid võimalikult ühtlaselt ja piisavalt koormatud.
Ei tellita järelevalvet või puudub järelevalve teostajal palkmaja ehitamise kogemus.
Palkosa ja selle püstitus tellitakse palkmajaehitajatelt, kuid ülejäänud tööd tehakse kas ise või palkmaja ehitamise kogemust mitteomavate ettevõtete/tööliste kaudu.
Puudub peatöövõtja, kes ehituse lõpuni nõuetest kinnipidamist järgiks.
Kasutatakse ettevõtteid, kellel puudub vastav registreering majandustegevuse registris ja õigus ehitustöid teostada.
Palkosa valmistamisel kasutatakse mittekvaliteetset puitu, valesid ehitusvõtteid ja mittekvalifitseeritud tööjõudu.
Palkmajaehitus jääb seisma, kuid puudub vajalik kaitse ilmastikumõjude eest või pole tagatud palkseinte tihendamiseks vajalik koormus.
Palkmajale ei tellita järelhooldust ja kontrolli ning ei täideta palkosa valmistajate poolt antud juhiseid.
Eritööde tegijad ei oska arvestada palkmaja vajumisega ja kasutavad valesid lahendusi.
Hinnatakse valesti maja vajumist, iseäranis käsitööna valminud palkseina puhul.
Ei järgita standardi soovitusi.

Allikas: ehitusekspert Andres Madalik

Käsitööna valminud palkmajade tüüpvigu

Katus projekteeritakse Eestis levinud A-tüüpi sarikatega, aga kelbad projekteeritakse palgist, mis tähendab, et kelpadele raskust peale ei tule ning umbes aasta möödudes hakkavad kelbad ka tuult läbi laskma. Soovitav on kasutada pärlinitega katust või arvestada kelpade lisasoojustamisega.

Nivendiseinad projekteeritakse ilma vastava jäigastuseta. Tänapäeval armastatakse teise korruse kasuliku pinna suurendamiseks ehitada ligi meetrikõrgune nivendisein laetalade peale. Juhul kui panna A-tüüpi sarikas nivendiseinte peale, jättes seinad ristsuunas jäigastamata, hakkab sarikas seinu vähehaaval laiali pressima. Soovitav on kasutada nivendisarikaid, mis suunavad ristsuunalise jõu talade kõrguselt välisseinale, kus välissein on tänu taladele jäik.


Allikas: Majand OÜ tootmisjuht Kalev Kleimann

Masintoodetud palkmajade tüüpvigu
Kuigi teatakse, et palkmaja vajub, ei osata arvestada maja teise korruse eripäraga – sarikad liiguvad vajumisel piki sarikat tagasi, milleks peab arvestama nii lisasoojustuse paigaldamise kui ka katuselaudise löömisega.

Sageli lastakse akende ja uste paigaldamisel piirdelauad kruviga seinaprussi külge ning ei jäeta vajalikku vajumisvahet akende ja uste peale.
Seintes olevad salapulgad paigaldatakse valesti.

Treppide paigaldamisel ei kasutata trepi ülaosas vajumist võimaldavat vajumisvahet.

Hoone sees ja terrassidel vertikaalselt seisvatel postidel ei lasta langetuspolte õigel ajal järele, millest tekivad seintes seinaprusside vahel vahed ja seinapruss väändub. Väändunud prusse pole hiljem võimalik korrigeerida.

Hoonesse ehitatud kergseinad ei võimalda hoone normaalset vajumist.
Palkide vahel olev tihendusmaterjal paigaldatakse valesti.

Ei kontrollita ehituse algul vundamendi vastavust projektile ja vundamendi horisontaalsust.

Palkhoone tuleb väljastpoolt kindlasti pärast püstitust viimistlusvahendiga katta, vastasel juhul läheb palk keskkonnatingimuste mõjul sinakaks ja hiljem halliks. Kui see on juba toimunud, on olukorda väga raske päästa. Viimistlusmaterjali valikul on väga palju võimalusi, kuid kindlasti ei tohiks see tekitada kileefekti ja peaks olema rohkete puitu kaitsvate omadustega. Siinkohal on oluline välisviimistluse õigeaegne uuendamine.

Vundament ei tohi olla liiga madalale ehitatud. Maja räästad, samuti katuse üleulatused kelpade juures peavad olema projekteeritud võimalikult laiad. Kitsa räästa ja madala sokli korral niiskuvad ja määrduvad alumised palgiread, kuna tugeva vihma korral põrkuvad vihmapiisad maapinnalt koos mullaosakestega tagasi üles seintele. Standard näeb ette, et vundamendi sokliosa kõrgus ümbritsevast maapinnast peaks olema vähemalt 30 cm.

Allikas: RPM Grupp AS juhataja Enno Kuldkepp, AS Ritsu ehitusjuht Ivo Tomson