Vene saatkond kritiseeris Sinimägede mälestusüritust (20)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
30. juuli 2018, 19:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2012/09/20/1329874t1h8466.jpg)
Vene saatkond Tallinnas kritiseeris Teise maailmasõja Sinimägede lahingupaigas laupäeval peetud mälestusürituse korraldamist.
«Meie pahameeleks jätkub Eestis kahetsusväärne Waffen-SS-i veteranide ülistamise tava. Tänavu 28. juulil toimus Sinimägedes taaskord endiste SS-laste kokkutulek, neid austasid mitme parlamendierakonna esindajad, ametis olev minister, parempoolsete rahvusäärmuslaste aktivistid, sealhulgas äärmusliku meelsusega natsi välismärkidega rünnakrühmlased,» öeldakse Vene saatkonna tänases avalduses.
«Erilist muret teeb, et Hitleri kannupoisse, keda Eesti ajalookirjutuses püütakse esitada vabadusvõitlejatena, seatakse eeskujuks noorsoole,» lisas saatkond.
«Märgime, et Waffen-SS’i kurjategijate ülistamisele ei saa olla õigustust. Nad sõdisid surmalaagrites miljoneid inimesi tapnud inimvihkajaliku hitlerliku režiimi olemasolu pikendamise nimel,» seisab avalduses.
«Kutsume Eestit üles austama Nürnbergi tribunali ja Euroopa Liidu Nõukogu ja ÜRO asjaomaseid otsuseid, austama natsismiohvrite mälestust ja astuma vastu natsikurjategijate avalikule ülistamisele Eesti maal, sealhulgas mälestusmärkide püstitamise ja mälestustahvlite riputamisega,» lõpetas saatkond oma avalduse.
Vaivara vallas Grenaderide mäel peeti laupäeval iga-aastane mälestusüritus, kus meenutati 1944. aasta suurlahingu ohvreid.
Sinimägede mälestusüritusel ükski Eesti valitsuse liige ei osalenud, kokkutulnutele saatis tervituse justiitsminister Urmas Reinsalu, kes ütles muu hulgas: «Kuid ennekõike olid Sinimägedes võidelnud ju oma lootuste ja tõekspidamistega inimesed, kelle armastus Eesti poole kaalus üles arusaamise, mis on selle sammu hind. /---/ Eesti rahvas ja Eesti Vabariik mälestab oma 100. juubeliaastal kõiki Eesti eest ennast ohverdanud mehi ja naisi. Sinimägede võitlejatele jääb kuuluma meie tänu üle aegade. Me jääme rahvana vabaks niikaua, kui julgeme seista tõe eest. Ja tõde Sinimägedes juhtunu kohta meie südames ei tohi varjutada ükskõik kui jõhker ja ülbe vale,» ütles Reinsalu oma pöördumises.
Memoriaalide juures pidas langenutele hingepalvuse kaitseväe vanemkaplan kolonelleitnant Aivar Sarapik. Pärgadega peetakse meeles kõiki Sinimägedes langenud sõjamehi sõltumata sellest, mis vormis nad võitlesid. Samuti mälestatakse lahingute tõttu surma saanud ja kannatanud tsiviilelanikke, teatas kaitseväe peastaap.
25. juulist 12. augustini 1944 Sinimägedes pealetungiva Punaarmee ja kaitsepositsioonidel Saksa vägede vahel peetud lahing on teadaolevalt kõige ohvriterohkem lahing Eesti pinnal. Sinimägedes langenute täpne arv on teadmata, kuid arvatakse, et ainuüksi eestlasi langes Sinimägedes umbes 2500. Lahingud tõid kaasa hävingu kogu piirkonnale.
Eesti rahvas kannatas Teises maailmasõjas sarnaselt paljude teiste Euroopa rahvastega nii Nõukogude Liidu kui ka natsionaalsotsialistliku Saksamaa kuritegelike režiimide okupatsiooni all ja võitles nende mõlema vastu. Eesti Vabariik on mõlema Eestit okupeerinud totalitaarse režiimi ja nende käsilaste inimsusvastased kuriteod korduvalt hukka mõistnud, rõhutas kaitseväe peastaap oma laupäevases teates.