Sotsid: Aaviksoo reformikava ei too tasuta kõrgharidust

Kõrgharidusreform murrab sisse.

FOTO: Karikatuur: Urmas Nemvalts

Pühajärvel koos olnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) volikogu hinnangul ei taga valitsuse algatatud reformikava üleminekut  tasuta kõrgharidusele ja võib paisata kogu kõrgharidussüsteemi kaosesse.

«Tasuta kõrgharidus peab andma üliõpilasele võimaluse pühenduda õpingute ajal täielikult õppimisele ja omandada kõrgharidus nominaalse õppeajaga sõltumata tema ja ta pere rahalistest võimalustest. Riigikogule esitatud kõrgharidusreformi kava ei taga kaugeltki tasuta kõrghariduse elluviimist,» seisab täna Pühajärvel vastu võetud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitilises avalduses.

Sotsiaaldemokraatide kinnitusel on reformi tõenäoliseks tulemuseks hoopis õppemaksu tasuvate üliõpilaste arvu suurenemine. Nimelt vabastab valitsuse esitatud eelnõu õppemaksu maksmisest  vaid need üliõpilased, kes suudavad igas semestris saavutada 30 ainepunkti. Praegu õpib sellises tempos ca veerand üliõpilastest, samas õpib pool tänastest  tudengitest tasuta riigieelarvelistel kohtadel, kusjuures enamik neist on sunnitud veel tööl käima.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab universaalse õppetoetuse sisseseadmist. Miinimumpalga ehk 278 euro suurust  õppetoetust peaksid saama kõik õppekava täismahus läbivad üliõpilased. Just õppetoetuse saamine, mitte aga hirm õppemaksu ees, motiveerib tudengeid täiskoormusega õppima, leiavad sotsid.

«Eesti kõrgharidussüsteemi põhiprobleemiks on ilmne alarahastamine. Sellistes oludes on idee tõkestada eraraha kõrgharidusse tulekut ja keelustada vastuvõtt nn tasulistele kohtadele selgelt ennatlik,» ütles volikogu kultuurikomisjoni esimees Jaak Allik.

«Tasuta kõrghariduse ja paljude teiste haridusprobleemide tegelik lahendamine nõuab seadusandluse uuendamise kõrval hariduse rahastamise otsustavat suurendamist, mis ei ole võimalik ilma maksupoliitiliste muudatusteta,» leiavad sotsiaaldemokraadid oma avalduses.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond peab kõrgharidusreformi kavandamist ilma selleta, et Eesti kõrgharidusstrateegia osas oleks saavutatud laiem ühiskondlik ja ka erakondliku konsensus, väheproduktiivseks ja puhtpropagandistlikuks tegevuseks.

Tagasi üles