Kruusimägi: õppematerjalide hilinemine on rohkem reegel kui erand

Toomas Kruusimägi.

FOTO: Peeter Langovits.

Tallinna Inglise kolledži direktori Toomas Kruusimägi sõnul tundub, et kirjastused arvutavad koolidele õppematerjalideks eraldatava rahasumma automaatselt enda tuludesse, samas hinnad pidevalt tõusevad ja õpikut-töövihikud hilinevad.

Kruusimägi selgituste kohaselt on kirjastused löönud kõik töövihikud ja õpikud kaheks, kuid jätnud kaanehinna samaks ehk see tähendab ühe aine kohta topelt suurt väljaminekut. Samas on töövihikud mõnikord nii õhukesed, et kaheks jagamine pole õigustatud.

Kruusimägi toonitas ka, et kirjastused pööravad sisu koostamisel tähelepanu sellele, et õpikut oleks töövihikuta väga raske kasutada – näiteks on õpikutes pildid, mida saab vaadata 3D prillidega, kuid prillid on kaasas töövihikuga.

«Lisaks on kirjastused justkui kokkuleppinud ja muutnud õpikute formaati suuremaks ning kaaned on samasugused kui töövihikul. Need õpikud ei ole loodud kestma,» lisas ta.

Koolijuhi sõnul saab ta aru, et kirjastused teevad nii mõndagi, et õpilastel oleks huvitavam ja koolikott poleks nii raske, kuid see huvitav osa läheb koolile absurdselt palju maksma.

«Samas kvaliteet, mis õpiku kestma paneb, on langenud,» arvas Kruusimägi.

Kruusimägi sõnul oleks radikaalne lahendus koostöö, kus õpetajad interneti erinevates keskkondades olevaid materjale, mida nad kasutavad või võiksid kasutama hakata, ühiselt meie oludele vastavaks kohendavad ja levitavad.

Tema hinnangul tõuseks sellest tulu kõikidele ja analoogsed näited on teistes Euroopa riikides olemas.

Et ministeerium haaraks ohjad ja hakkaks õpikuid ja töövihikuid tellima, selle idee poolt Kruusimägi pole, sest see on tema hinnangul juba käidud tee.

Ka pole tema arvates erilisi muudatusi kaasa toonud õppekirjanduse ministeeriumipoolse heakskiitmise lõpetamine 2009. aastal.

«Ka varem ei juhindunud õpetajad ainult heakskiidetud õpikutest, vaid valisid siiski sellise õpiku, mis nende õpilaste tasemele ja eale kõige rohkem vastasid,» selgitas ta. «Minu arvates võiks siiski õpetajatel vabadus olla, mida ta kasutab ja kas ta üldse kasutab. Riiklike õppekavade eesmärkide saavutamine on võimalik ka siis, kui ministeerium neid heaks pole kiitnud.»

Kruusimägi tõstis aga esile, et töövihikute ja õpikute hilinemised on igal aastal ning see aasta pole mitte mingi erand.

«Hilinemine on rohkem reegel kui erand. Lisaks panevad kirjastused esimesed peatükid üles veebi, aga kes tasub nende väljatrüki eest? Loomulikult kool,» sõnas ta. «Samas soodustusi hilinenud õpikute arvelt ei tehta.»

Kruusmägi kinnitusel segavad hilinemised ka õppetööd, sest hetkel töötab näiteks 7. klass matemaatika tunnis kaks nädalat hilinenud töövihikuga, kuid õpik pole kooli ikka veel jõudnud.

4. klassi inimeseõpetuse õpiku esimesed peatükid pani kirjastus Kruusimägi sõnul veebi üles alles nüüd (oktoobri alguses) ning õpik pidi olema küljendamises.

Tagasi üles