Tartu Kivilinna gümnaasiumi direktori Karin Luku arvates ei kurda praeguse õpikute ja töövihikute valmistamise süsteemi üle pikemat aega õpetajana töötanud inimesed, kuid noore õpetaja jaoks on olukord keerulisem, sest tal puudub kogemus ja tal on raske ette mõelda.
2009. aastal lõppes õppekirjanduse ministeeriumipoolne heakskiitmine, kuid Luku ja kooli õppejuhi Ülle Taltsi hinnangul tuleks süsteem kindlasti taastada, sest see tagaks õpetajale suurema kindlustunde.
«Muudatuse tulemuseks on ebakindlus, sest õpetaja ja eriti noor õpetaja ei tea, kas tema valitud õpik on ikka sobiv,» selgitas Lukk.
Luku sõnul saavad õpetajad küll õpikut ainekava valguses hinnata, kuid alati jäävad teatud väikesed nüansid nagu metoodika, õpiku ülesehituse või ka aineteadmised, mis teevad ühe õpiku teisest paremaks.
Riikliku tellimissüsteemi taastamise osas saaks Luku sõnul esile tuua nii plusse kui ka miinuseid, kuid ilmselt ei aitaks see kõiki probleeme lahendada.
«Pigem rõhutaks riikliku kontrolli taastamise olulisust,» sõnas ta.
Lukk ja Talts lisasid, et riik võiks trükitud õpikute kõrval mõelda ka e-õpikute süsteemi loomise peale, mis kindlasti kiirendaks õpikute kättesaadavust.
Õpikute-töövihikute puudusega seotud probleemid on aga tekkinud eelkõige uue õppekava rakendamisega, kus õppekavale vastavaid õpikuid lihtsalt pole olemaski.
Kõige teravamad probleemid on nende hinnangul eesti keele õpikutega, kus juba sellel kevadel peavad õpilased uutest nõuetest lähtuva eksami sooritama, kuid selleks valmistumist toetavaid õpikuid pole.
«Õpetajad on toime tulnud, sest loomulikult ei õpeta õpetaja õpikut, vaid ikka ainet,» lisas Lukk. «Aga õpilane? Õpik on siiani olnud õpilasele oluliseks toeks. See on käegakatsutav abi, mille poole saab õpilane kodus ise uurides pöörduda.»
Probleemina tõstisid Lukk ja Talts esile ka hindade kiiret muutumist: ühe ja sama õpiku hind võib järgmisel õppeaastal olla juba märgatavalt kallim. Et õpilaste arv on õppegruppide lõikes aastati üsna erinev, pole teada, kui suure summaga mõne aine õpiku (juurde)ostmisel arvestada ning kas peaks antud aastal ka mingi osa varuks tellima.
«Lisaks tuleb hetkel uusi õpikuid ostes nii-öelda «põrsast kotis» osta, sest paljude õpikute puhul on olemas vaid teatud sisu kirjeldus, kuid õpikut ennast enne ostmist näha ei saa,» sõnas Lukk. «See ei saa kuidagi olla vastuvõetav süsteem.»
Lisaks peaks olema võimalus enne ostmist õpikuga tutvuda ehk tellimisnimekirjas olev õpik peaks reaalselt valmis olema.
Läbi tuleks mõelda ka tellimise tähtajad, sest siiani kehtis süsteem, kus järgmise aasta õpikute tellimus tuli esitada juba 1. novembriks, mis nüüd on küll liikunud detsembrile, kuid on siiski liiga vara.