Poevarguste arv Baltimaades näitab langustrendi

Vargus. Foto on lavastatud.. Foto: Elmo Riig / Sakala

Balti riikides langeb varaste saagiks aastas 182 miljoni euro väärtuses kaupa ehk 1,35 protsenti kaupluste kogukäibest, mis võrreldes möödunud aastaga on pisut langenud. 

2008. aastal läbi viidud jaekaubanduse varguste uuringu andmetel varastatakse Euroopas poodidest 27,5 miljardit euro eest, mis moodustab 1,27 protsenti nende kogukäibest.

Kõige rohkem kannatasid varguste all Tšehhi ja Ungari jaemüügiettevõtted, kus varguste osakaal oli koguni 1,38 protsenti kogukäibest. õige väiksem keskmine varguste osakaal käibest on sarnaselt eelmisele aastale Austrias ja Šveitsis (1,01 protsenti), kuigi nendes riikides suurenes varguste osakaal vastavalt 7,4 ja 5,2 protsenti.

Balti riikides oli varguste osakaal käibest 1,35 protsenti võrreldes eelmine aasta 1,42 protsendiga. Varguste osakaal Balti riikides vähenes koguni 4,9 protsenti, mis oli Euroopa suurim langus.

«Jaemüügiettevõtted on aina enam hakanud investeerima turvameetmetesse. Oleme jõudnud juba Kesk-Euroopaga samale tasemele, kuid hetkeline majandusseis teeb meid siiski murelikuks. Kuna uuringu andmed põhinevad ajavahemikust juuli 2007 kuni juuni 2008, siis majanduslangus ilmselt uuringutulemusi mõjutanud veel ei ole. Soovitan kõikidel jaemüügiettevõtetel karmistada turvameetmeid ning jälgida hoolsamalt ka ebaausaid töötajaid,» kommenteeris uuringu tulemusi Checkpointi Eestis ja Baltikumis esindava Neto Baltic OÜ juht Karl Lust.

Balti riikides toimunud poevargustest 39,3 protsenti on toime pandud poekülastajate poolt. 38,8 protsenti vargustest sooritavad ebaausad töötajad, 6,3 protsenti tarnijad ning 5,5 protsenti kaubast läheb kaduma tänu vigadele adminstratsioonis.

Lääne-Euroopas on keskmine varguse määr 4,013 eurot töötaja kohta ning koguni 87 eurot kliendi kohta. Kesk-Euroopas on vastavad näitajad vastupidiselt 434 eurot töötaja kohta ning 18 eurot kliendi kohta.