Riigikontrolör Mihkel Oviir heitis poliitikutele ette, et suurimad probleemid – näiteks tegemata haldusreform ja pikaajalise vaate puudumine – on riigis aastast aastasse samad ja midagi ei kiputa muutma. Samas riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi osutab, et riigikontrolöri amet eeldabki kriitiline olemist ning kui vaadata Eesti arengut pikemas perspektiivis, on asjad tervikuna kindlasti paranenud.
«Mis ei tähenda, et kriitikat poleks vaja ja sellest ei peaks järeldusi tegema,» lisas Tamkivi. Tema sõnul tutvuvad riigikogu liikmed riigikontrolöri ettepanekutega kindlasti ja arvestavad neid oma tööd tehas.
Üks suurtest probleemkohtadest on endiselt haldusreform, millele juhtis tähelepanu ka riigikontrolör.
Jaanus Tamkivi osutas, et Reformierakond pakkus valitsusläbirääkimistel välja oma sisulise haldusreformikava, aga seda isegi ei arutatud. «Ettekujutus, et suur omavalitsus on hea omavalitsus, on ülimalt primitiivne,» leiab Tamkivi. «Kõige suurem maksumaksjate raha raiskamine toimub tänagi pigem suurtes.»
Tamkivi toonitas, et omavalitsused ei ole ministeeriumide osakonnad, kelle peamiseks ülesandeks on olla avalike teenuste osutamise masinateks. «Omavalitsus on kodanikuühiskond, kogukonna esinduskogu, vastukaal riigi keskvõimule ja sellisena demokraatia säilimise garantii. Omavalitsuste mõte on kogukondlik demokraatia ja kogukond ise võib otsustada, millised asju nad soovivad ühiselt teha ja milliseid mitte.»
Tema sõnul tähendab see seda, et kõik omavalitsused ei peagi iseseisvalt ühesuguseid teenuseid osutama, kui nad nii otsustavad – nad võivad mitmeid teenuseid osutada ka koostöös teistega või üldse mitte. «Kodanikud on need, kes otsustavad siis, kas nad valivad uue volikogu või uue elupaiga.»
Tamkivi hinnangul kõlab haldusreformiga seoses liiga palju loosungeid. «Maksumaksja raha eest antavate teenuste parandamine on kogu aeg toimunud. Viimane näide on siin haridusreform, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mille eesmärk on, et kõikjal Eestis oleks võimalik saada kvaliteetset kooliharidust,» viitas riigikogu liige.
Riigikontrolör Mihkel Oviir ütles tänases intervjuus Postimehele, et tihtipeale jääb talle suurte süsteemsete küsimustega tegelemisel tunne, nagu sein oleks ees. «Kui ka ametnike tasandil on mõistmine olemas, siis auditi jõudmisel poliitnõunike või ministrite tasemele algab nii mõnigi kord rabelemine ja püütakse kõigiti auditit rünnata, sest on inimesi, kelle poliitiline kultuur ei ole veel arenenud sellisele tasemele, et suuta tunnistada: jah, see või teine asi on läinud nihu ja tuleb teisiti teha,» osutas Oviir.
Nii on Eestis toppama jäänud mitmed reformid, hoolimata üleskutsetest need ära teha. «Haldusreform on tõesti üks kõige ehedam näide sellest, et kõik tunnistavad, niimoodi edasi ei saa, aga ikka miski ei liigu.»