Miks on madalalt tasustatud lasteaiaõpetaja eriala nii populaarne?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tarekese lasteaed.

FOTO: Sander Ilvest

Lasteaiaõpetaja eriala oli tänavustel sisseastumistel nii Tallinna Ülikoolis kui ka Tartu Ülikoolis üks populaarsemate seast ning Postimees uuris miks see madalalt tasustatud elukutse kõrgkoolides nii suurt konkurentsi pakub.

Tallinnas ja Tartus laekus ülikoolidesse koolieelse lasteasutuse õpetaja erialale üle seitsme avalduse ühele õppekohale. Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õuna sõnul on lasteaiaõpetaja eriala olnud populaarne pidevalt ning seda põhjusel, et õppima tulijad näevad erialas väljakutset, sest nende töö läbi on võimalik laste arengut suunata. Samas on alushariduse teema sageli ka meedias, näiteks hiljuti oli üleval kohustusliku alushariduse arutelu ning ka see tekitab huvi eriala vastu.

Tallinna Ülikooli äsja vastu võetud Epp Teekivi tunnistab, et lasteaiaõpetaja amet oli tema jaoks mõned aastad tagasi viimane töökoht, kus end töötamas nägi. «Kui mulle aga lasteaias tööd pakuti, nägin kui suur roll on õpetajal laste ettevalmistusel kooliks ning minu jaoks teeb eriala põnevaks asjaolu, et saan kujundada laste elus seda põhja, mille pealt nad edasi liiguvad.»

Ta lisab, et palk võiks olla elukutsel loomulikult suurem, kuid faktor, et tööpäevad kestavad kindlast kellast kindla kellaajani, tagab õpetajale võimaluse vabale ajale ning tööd ei pea koju kaasa võtma. Samuti pakub lastega koos töötamine tema jaoks olulist lisaväärtust, mis on madalast töötasust olulisem.

Elukutse palganumbrid ning väärtused

Lasteaiaõpetajate palgad varieeruvad vastavalt tööstaažile – CV-Online’i palgauuringukeskkonna Palgad.ee andmeil on alla kahe

aasta töötanud lasteaiaõpetajate netopalk 680-794 eurot.

3-5 aastase töökogemusega lasteaiaõpetajatel on keskmine netotöötasu 845 eurot.

6-10 aastase kogemusega õpetajatel 867 eurot ja õpetajatel, kes on töötanud 10 ja rohkem aastat, langeb see keskmisena 820 euroni neto.

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijen nimetab lasteaiaõpetaja tööd eriliseks, sest võimaldab suunata laste eluteed esimestel sammudel ning tunda rõõmu nende arengust. «Muidugi oleks vaja, et nii tähtsa ameti pidajad saaks ka väärilist töötasu. Õnneks on palgad alushariduses kasvamas ja näiteks 2018. aastast on käivitatud riiklik programm, kust kohalikud omavalitsused saavad taotleda toetust lasteaiaõpetaja palga tõstmiseks vähemalt 80 protsendini õpetaja miinimum töötasust.».

Nüüdseks mõistetakse üha rohkem, et lasteaiad on oluline osa haridussüsteemist, kus kujundatakse lapse väärtussüsteem.

Leijen lisab, et lasteaiaõpetajate palgad kehtestas seni kohalik omavalitsus vastavalt oma rahalistele võimalustele. Kahjuks olid sageli võimalused väiksemad kui kooliõpetajate riiklikult toetatud palkade puhul. Kohati võis põhjuseks olla ka see, et lasteaiaõpetaja tööd vaadeldi otsustajate poolt pigem lastehoiutööna. Nüüdseks mõistetakse üha rohkem, et lasteaiad on oluline osa haridussüsteemist, kus kujundatakse lapse väärtussüsteem ja eeldused väga oluliste üldoskuste, nagu näiteks suhtlemis- ja koostööoskuste arenguks. «Õpetaja töö on keeruline ja nõudlik nii lasteaias kui koolis. Loodame, et otsustajad kohalikes omavalitsustes ning riiklikul tasandil teevad kõik endast oleneva, et see töö oleks ka õiglaselt tasustatud,» leiab Leijen.

Tartu Ülikoolis koolieelse lasteasutuse õpetaja erialale õppima suunduv Doris Õunapuu sõnab, et kui raha oleks esmatähtis, oleks ta loomulikult proovinud minna õppima mõnele IT alale, kuid see poleks teda kõnetanud. «Eelistan minna õppima midagi, mida naudin tulevikus teha, mitte eriala, mis vaatamata kõrgele palgale mulle korda ei lähe. Haridus on alati olnud tööturg kus on uusi nägusid vaja ning mind kõnetab eriala puhul just see, et saan oma teadmisi lastele edasi anda.»

Tagatud kindel tulevik

Lisaks sellele, et eriala on kutsuv inimestele, kes tunnevad huvi lapse arengu ning õppimise vastu, võib määrata rolli ka see, et eriala lõpetanud saavad enamasti kohe lasteaedades tööd.

Leijen tunnistab, et lasteaiaõpetajatest on tegelikult puudus, sest pensionile siirduvad õpetajad vajavad üha enam asendamist. Täna on 15 protsenti lasteaiaõpetajatest vanemad kui 60-aastased ja nende osakaal on viimasel kümnendil kasvanud. OECD riikide võrdluses on Eesti lasteaiaõpetajate vanus üks kõrgemaid. «Kõrgharidusega õpetajad on lasteaeda väga oodatud. Lisaks muule mõjutavad muidugi õpetajate vajadust ka poliitilised otsused – näiteks kaasava hariduse sisukas rakendumine on võimalik, kui lapse kohta on rohkem õpetajaid,» selgitab Leijen.

Ta lisab, et vaatamata sellele, et suvel pole aktiivsem töötajate otsimise periood, on Õpetajate Lehes hetkel üleval 15 tööpakkumist lasteaiaõpetajale. Palju kohti täidetakse ka otsides kandidaate otse ülikoolipingist või lõpetajate hulgast.

Eliisa Tõugjas, kes lõpetas Tallinna Ülikoolis sel aastal alushariduse pedagoogi eriala kinnitab, et tööpakkumisi on lasteaiaõpetajatele palju ning pärast kooli lõpetamist on tal võimalus valida endale sobiv töö. «Õnneks on riik viimastel aastatel õpetajate palkadele hakanud suuremat tähelepanu pöörama ja loodan, et palgatõus pedagoogilistele erialadel jätkub.»

Üheksa aastat lasteaias õpetajana töötanud Mari Kummeri sõnul on tänaseks tema palk kahekordistunud ning on hetkel oma töötasuga juba peaaegu rahul.

Tiia Õun lisab, et lasteaiaõpetajate palga teemaga on riik pidevalt tegelenud ja seda on tõstetud kogu riigis samalaadselt õpetajate palkadega, seega ei saa väita, et tegemist oleks väga madalalt tasustatud erialaga. Riik tõstab järgmisel aastal magistrikraadiga lasteaiaõpetajate palga sama kõrgeks kooli õpetajatega.

Kõige maldama palga lasteaiaõpetajana on Palgad.ee uuringukeskkonda sisestanud inimene, kes saab töötasu 398 eurot kätte. Kõige kõrgem tasu on uuringukeskkonna andmeil 1782 eurot ning võib oletada, et viimase palganumbri saab õpetaja, kel on tegemist spetsiifilisema suunitlusega.

Tagasi üles