Üleilmselt tasandilt vaadates võib öelda, et Eestis pole ühtegi mäge («Mis maa see on...»), kuigi me ise oleme neid nimetanud küll ja küll Munamäest ja Vooremäest Toomemäe ja Musumäeni, kui lähemat ümbrust kaeda. Palju rohkem kui neid madalaid mägesid on meil aga tippe. Milleks meile mäed oma jalamite ja keskpaikadega, meie armastame tippe! Armastame nii tugevalt, et varsti on kõiki ameteid pidavad mehed ja naised end tippudele hiivanud.