Kas 100 000 uut geenidoonorit saab ikka aasta lõpuks kokku? (6)

Merilin Mändveer
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et Eesti geeniteadust arendada, tuleb geenidoonoril anda  vereproov.
Et Eesti geeniteadust arendada, tuleb geenidoonoril anda  vereproov. Foto: NOEL CELIS/AFP/Scanpix

 Valitsus seadis eesmärgiks koguda selle aasta lõpuks 100 000 uue geenidoonori vereproovid, ometi on Eesti geenivaramu andmetel  vereproove andnud veidi üle 27 000 inimese.

Eesti geenivaramu andmekogumise osakonna juhataja Helene Alavere sõnul on kõige suurem tung tõesti praegu möödas ja vere loovutamiseks ei pea enam järjekorras seisma. «Praeguste suveilmade ja puhkuste ajal laekuvad nõusolekud ja proovid veidi aeglasemalt, kui oodata võiks.»

Siiski kinnitab ta, et oma nõusoleku projektis osalemiseks on praeguseks andnud ligi pool kavandatud uute geenidoonorite üldarvust ehk üle 45 000 eestimaalase. Nõusolekust paraku ei piisa ning selleks, et Eesti geeniteadust arendada, tuleb geenidoonoril anda ka vereproov. Probleem on aga selles, et igas Eesti nurgas vereproove ei koguta ning väiksematest alevikest on keeruline väljapakutud vereloovutuskeskustesse jõuda.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles