Ajajoon: kuidas liikus info pärast eksikombel lastud raketti Eesti õhuruumis

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

AIM 120 AMRAAM õhk-õhk tüüpi rakett.

FOTO: AFP / Scanpix

Teisipäeva pärastlõunal kell 15.44 lasi Hispaania hävitaja Eesti kohal eksikombel valla lahingraketi, millest Eesti avalikkus kuulis enam kui kolm tundi hiljem.

Eesti pinnal kaotati rakett teisipäeval kell 15.44, avalikkus kuulis sellest kolm tundi hiljem.

FOTO: Postimees.ee

Teisipäeva pärastlõunal Otepää kandis harjutust teinud kahe Hispaania ja kahe Prantsusmaa hävitaja tööpäev lõppes varem kui võinuks. Põhjuseks eksikombel Eesti kohal valla lastud kõrgtehnoloogiline rakett. 

Kell 15.44 andis üks Hispaania Eurofighter hävitaja piloot kodubaasi teada, et lasi eksikombel Eesti kohal välja lahingraketi. Esialgne informatsioon, et midagi läks lennul valesti, edastati koheselt ka olulisematele osapooltele: Eesti õhuvägedele ning Saksamaale Ramsteini NATO õhuvägede keskusesse. Hävitajatele anti käsklus koheselt kodubaasi Šiauliaisse suunduda. 

Umbes kell 16.15, kui Hispaania hävitaja oli kodubaasi jõudnud ja piloot täpsemaid selgitusi andnud, said ka Eesti õhuväed esimese kinnituse, et olukord kujutab ohtu. Õhuvägede sõnade järgi teavitati umbes tund pärast intsidenti ehk kell 16.44 ka päästeametit ja politsei- ja piirivalveametit (PPA).

PPA pressiesindaja Seiko Kuik ütles, et PPA saab Kaitseväelt infot operatiivinfo liikumise kanalite kaudu ja teade sellest vahejuhtumist jõudis PPA operatiivjuhtideni viivituseta. 

Umbes kell 17.15 tuli NATO õhuvägede keskusest Ramstein ametlik teade eksikombel alla lastud raketi kohta. «Poolteist tundi läks, et saada omakorda kinnitus, et tõesti ongi rakett välja lastud ja pole kinnitust, et see on maandunud või plahvatanud. Poolteist tundi pärast intsidenti läks lahti tõsine päästeoperatsioon,» ütles õhuväe ülem kolonel Riivo Valge.

Lennuliiklusteeninduse ASi juhatuse liige, iga päev lennujuhi tööd tegev Üllar Salumäe tunnistas Tartu Postimehele, et teisipäeval Pangodi kohal Hispaania hävitajalt eksikombel välja tulistatud raketist kuulis ta esimest korda umbes kell kuus õhtul. Ta kuulis sellest umbes tund varem kui avalikkus ning umbes kahe tundi pärast intsidendi juhtumist.

Kuid info, et midagi - asjaolusid täpsustamata - on militaarlennul valesti läinud, jõudis ettevõtte lennujuhtidele minutitega.

«E-kiri, et rakett tulistati välja, laekus meie ohutusosakonna aadressile kell 18.03. Kuna selleks ajaks oli meil kontori tööpäev juba läbi, läks veel natuke aega ja umbes 20 minutit hiljem saatsid ohutusmeeskonna liikmed selle mulle edasi. Siis sain mina esimest korda teada. See oli juba teave konkreetselt raketi väljalaskmisest,» ütles Salumäe.

«Aga kui asi toimus, võttis militaarlendusid kontrollinud üksus telefonitsi meie lennujuhtidega ühendus ning ütles, et neil oli intsident ja hävitajad lähevad baasi tagasi planeeritust varem. Siis veel ei täpsustatud, mis sorti intsidendiga oli tegu,» selgitas Salumäe.

Kell 18.50 potsatas ajakirjanike postkasti pressiteade: Hispaania õhuturbe hävitaja lasi Eesti õhuruumis eksikombel välja õhk-õhk tüüpi lahingraketi AMRAAM. Teave liikus kulutulena ja kell 19.30 andis kolonel Riivo Valge esimese pressikonverentsi.

Õhuväe ülem kolonel Riivo Valge sõnul on kaitsevägi Hispaania hävitajalt väljalastud raketi allakukkumise koha 95-protsendilise tõenäosusega leidnud. Otsingud käivad Endla looduskaitse alal, kus kolmapäeval süttis raba. Rabapõleng saadi eile kontrolli alla.

Õhuväe ülema vastandlikud väited

Teisipäeva õhtul kell 21.00 andis eksikombel hävitajalt valla lastud raketi otsingute kohta ülevaate Eesti õhuväe ülem Riivo Valge. Muuhulgas ütles ta otse-eetris, et kuulis kaotsi läinud raketist esimest korda poolteist tundi pärast seda, kui juhtum oli aset leidnud.

«Aktuaalse kaamera» ankur: «Ma ei julge seda küsidagi, aga ma pean küsima, et millal teie teada saite, et NATO lennukil rakett on lahti läinud?»

Õhuväe ülem Riivo Valge: «Umbes poolteist tundi pärast selle juhtumi toimumist. Eri riikide vahel tõese informatsiooni väljaselgitamine võtab oma aja ja liigset paanikat ei taha keegi tekitada.»

19 tundi hiljem oli Valge arusaam asjast muutunud. Neljapäeval kell 16.00 antud pressikonverentsil tõstatas sama teema Postimehe reporter. 

Postimehe reporter: «Kas see on teie meelest normaalne, et õhuväe juht kuuleb sellest poolteist tundi hiljem?»

Õhuväe ülem Riivo Valge:  «Hea, et selle üles tõstsite. Eesti õhuvägi sai sellest teada minutitega. Meil läks hinnanguliselt poole tunni ringis teada saamiseks, et informatsioon on tõene ja kujutab mingisugust ohtu. Vähem kui tunni pärast informeerisime päästeametit ja politsei- ja piirivalveametit. Sealt edasi läks pool tundi, et veelkord omakorda saada kinnitus, et tõesti ongi rakett välja lastud ja pole kinnitust, et see on maandunud või plahvatanud. Poolteisttundi pärast intsidenti läks lahti tõsine päästeoperatsioon.»

Miks ütles õhuväe ülem Riivo Valge Aktuaalse kaamera otse-eetris üht, aga päev hiljem pressikonverentsil teist?

«See oli eksitus, ta eksis sõnastusega,» ütles kapten Aivo Vahemets kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast. Kaitseväe peastaabi kinnitusel sai õhuväe ülem esimese info võimalikust alla kukkunud raketist mõnede minutite jooksul, poolteist tundi kulus selleks, et kolonel Riivo Valgele esitataks ametlik raport juhtunust. 

Tagasi üles